Euroopa Liidu 2021. aasta terviseseisundi aruanne on välja antud, mille avaldas Euroopa Komisjon koos OECD ja Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskusega. See koosneb 29 Riigi terviseprofiilid ja Kaasaraport mis sätestab konkreetsed tervisesüsteemi väljakutsed.
Pole üllatav, et suurem osa analüüsist keskendub COVID-19-le. Analüüsis vaadeldakse pandeemia ja selle ohjeldamismeetmete otseseid ja kaudseid tagajärgi. Peaaegu kaks aastat on uudistes domineerinud COVID-19 nakatumiste, vaktsineerimismäärade ja suremuse statistikaga. Aruandes öeldakse, et EL/EMP piirkonnas on COVID-800000 tõttu surnud peaaegu 19 49000 inimest. WHO euroalal on COVID-19 tõttu elu kaotanud hinnanguliselt 70 19 tervishoiutöötajat. Sellistes riikides nagu Saksamaa oli 41% madala haridustasemega inimestest oht haigestuda raskesse COVID-XNUMX-sse, võrreldes XNUMX% kõrgharidusega inimestega. Need arvud annavad edasi maailma rahutuks muutnud ja meid rängalt tabanud pandeemia karmi reaalsust.
Pandeemia varjatud kahjud
Selle külma statistika taga peitub pandeemia põhjustatud kannatuste, haavatavuse ja psühhosotsiaalse stressi laiem kogemus. COVID-19 kaudne tervisekahjustus, näiteks suurenenud ärevuse ja depressiooni näol, on märkimisväärne. Belgias teatas peaaegu 40% 18–29-aastastest noortest 2021. aasta märtsis depressiooni sümptomitest.[1].
Suur osa sellest kannatusest on aga nähtamatud, häbimärgistatud ja traditsioonilises statistikas raskesti tabatav. See puudutab majandusliku ebakindluse ja muutuva töömaailma, digitaalse tõrjutuse, edasilükatud ravi ja sellega seotud ärevuse tagajärgi. See puudutab puuetega inimesi, laste takistatud haridust ja sotsiaalset tegevust, piiratud juurdepääsu kehalisele tegevusele või kultuurile ja kunstile, noorte sotsiaalset arengut ja õnnetunnet, eakate inimeste üksindust ja palju muud. Mõnda neist probleemidest käsitletakse selle ajakirja artiklites.
Vastutus looduse ees
Kes vastutab tervise ja heaolu parandamise nimel? Sageli on tervisega seotud probleemid poliitikavaldkondade, nagu tervishoid, haridus, tööhõive, kultuur, sotsiaalsektor, kokkupuutepunktis.
Võtke näiteks vaimne tervis. Mõned vaimse tervise probleemid nõuavad meditsiinilist ja farmatseutilist ravi, kuid paljusid saab ravida viisil, mis hõlmab psühholoogilist tuge, käitumist või sotsiaalset sekkumist. Sama kehtib ka tervisealase ebavõrdsuse kohta, mis on pigem sotsiaalne kui terviseprobleem – kuna selle põhjused (ja lahendused) peituvad valdavalt sotsiaalvaldkonnas.
Tervis tunnistab neid laiemaid tervise- ja heaoluprobleeme 
sektor. Kuid sektor on peamiselt mures oma valmisoleku pärast tervisega seotud hädaolukordadeks, tervishoiusuutlikkuse ja tööjõu pärast – nagu näitab ka ELi terviseseisundi aruanne EL 2021 aruandes. Nad ei suuda anda asjakohaseid vastuseid laiemale tervisele ja heaolule avalduvale mõjule, samuti ei suuda nad aidata ära hoida (uute) terviseprobleemide esilekerkimist.
Tervishoiusektor on mitmel rindel alaressurssidega. See puudutab eelkõige selle võimet tegutseda tervist määravate tegurite, krooniliste haiguste, meie ebaõiglase ja jätkusuutmatu ühiskonna psühhosotsiaalsete tagajärgede ja keskkonnaprobleemide puhul. See kajastub selles, kuidas COVID-19 kriisi käsitletakse riiklikul ja ELi tasandil. „Euroopa Terviseliit” kasutab peamiselt biomeditsiinilise lähenemisviisi. Samuti ei pane ELi taastumis- ja vastupidavusrahastu (RRF) piisavalt rõhku rahvatervise ja heaolu tugevdamisele, nagu hiljuti märgiti EuroHealthNeti RRF-analüüs. Kelle vastutus see siis on?
Tervis ristpunktis
Tervis ja heaolu tulenevad paljude sektorite tegevusest ja nende vastastikusest mõjust. Vajame laiaulatuslikumat ühiskonnatasandi lähenemisviisi, et käsitleda laiaulatuslikke tervisega seotud probleeme ja meie ees seisvaid nähtamatumaid kannatusi. See sisaldub heaolumajanduse kontseptsioonides. See muudab tervise ja heaolu tulemuste eest vastutavaks mitte ainult tervishoiusektori, vaid ka kõrgeimate valitsustasandite, näiteks peaministri (nagu Uus-Meremaa puhul) või EÜ (asepresidendi) tasandi. See võimaldab koordineeritud, valdkondadevahelist lähenemisviisi koos spetsiaalsete valdkondade heaolueelarvete, tegevuskavade ja tulemuslikkuse jälgimisega.
Genfi heaoluharta, mis on selle tulemus 10 ülemaailmne konverents tervise edendamise teemal võrdsuse, heaolu ja säästva arengu nimel, võib aidata meid selles suunas liikuda WHO juhtimisel. Meie kõigi kohustus on teha koostööd selle visiooni elluviimiseks. Jällegi peegeldavad paljud ajakirja EuroHealthNet ajakirja selle väljaande artiklid seda laiaulatuslikku visiooni. Need näitavad olulist panust, mida erinevad spetsialistid saavad anda kohalikust kuni globaalse tasemeni.
18th Ajakirja EuroHealthNet väljaanne
Igal aastal anname välja ühe ajakirja teemanumbri ja ühe "avaväljaande". Nagu näete, on see meie 2021. aasta avatud väljaanne. Siin käsitletavate teemade mitmekesisus peegeldab tänapäeva rahvatervise mitmekesisust.
Kliimamuutus
Alustame seda väljaannet Šotimaal Glasgow's, kus ülemaailmsed liidrid tulid eelmisel kuul kokku kliimamuutuste läbirääkimisteks – COP26. Vaatame, mis seal juhtus ja mida see rahvatervise jaoks tähendab.
Tervisealane ebavõrdsus
Seejärel reisime Walesi, kus Walesi rahvatervise ja WHO tervise ja heaolu investeeringute koostöökeskuse (CC) asutatud algatus Welsh Health Equity Status Report (WHESRI) avaldas "Tervisealase võrdsuse asetamine COVID-19 jätkusuutliku reageerimise ja taastumise keskmesse: Walesis kõigi jõuka elu loomine. Nad selgitavad oma tööd ja uut aruannet.
Ülemaailmse tervisealase ebavõrdsuse uuringute keskusest kuuleme nakkushaiguste ohust madala ja keskmise sissetulekuga riikide laste eludele. Kuna pandeemia ohustab ülemaailmset edusamme säästva arengu eesmärkide suunas, mida saab teha, et tagada õiglane ja tervislik elu algus?
Jällegi Walesis vaatame uut aruannet, mida rahastab Rahvatervis Wales, näitab, kuidas haavatavus koroonaviiruse pandeemia ajal esile kerkis. Selles uuritakse vabatahtliku ja kogukonna sektori (VCS) rolli ning tegureid, mis võimaldasid sektoril kiiresti vajadustele reageerida. Kuidas saavad rahvatervise praktikud ja poliitikakujundajad tulevastes kriisides oma väärtust ära kasutada?
Elamine ja töötamine
Kunsti, kultuuri ja rahvatervise vahelised seosed on põnev valdkond, mis on uurimiseks küps. Kunsti roll on aidata meil mõista ja väljendada inimkogemust ning kultuur seob ja toob meid kokku. Kas kunst ja kultuur saavad siis aidata meil toime tulla pandeemia tekitatud kollektiivse traumaga? See artikkel selgitab mõningaid uusi ja põnevaid arenguid Itaalias.
Tööhõive ja tervise vahelised seosed on EuroHealthNeti partnerluse keskmes. Alati on julgustav näha, et partnerid nihutavad töökoha tervisedenduse piire. Meie kolleegid Austrias on selles töös esirinnas. Selles väljaandes kuuleme kaasatusest tervisedenduses. Puuetega inimesed jäävad sageli töökoha tervisedendusest kõrvale – kuidas saaksime paremini hakkama? Avastamiseks lugege edasi.
Patsientide koht rahvatervises
Vaadates rahvatervise patsiendipoolt ja seost rahvatervise probleemide ja inimeste füüsiliste sümptomite vahel, on meil selles väljaandes kaks huvitavat artiklit. Esiteks käsitleme suu tervist ja rahvatervist. Parodontiit on üks maailma levinumaid tervisehäireid ja mõjutab ebaproportsionaalselt palju madalama sissetulekuga rühmi. See on ennetatav ja ravitav kogukonna tasandi sekkumiste kaudu. Kolleegid kõrghariduse kooperatiivist Egas Moniz selgitavad probleemi ja seda, mida saame edasiliikumiseks teha.
Lõpuks vaatame terviseandmeid. Professor Dipak Kalra väidab, et terviseandmete parem kasutamine võib anda patsientidele võimaluse oma tervisetulemusi maksimeerida ja teadusuuringuid kiirendada. Ta rõhutab üht põhielementi: haridus, haridus, haridus. Peame parandama patsientide tervisealast kirjaoskust ja terviseandmete kirjaoskust, kui tahame selles valdkonnas edusamme teha.
[1] Terviseseisundi aruanne ELis (2021)
Caroline Costongs
Caroline Costongs on EuroHealthNeti direktor ning rahvatervise ja tervisedenduse ekspert. Caroline juhib multidistsiplinaarset meeskonda, mis tegeleb tervisealase ebavõrdsusega tegelemise Euroopa ja (sub)riikliku poliitika, propageerimise, uurimistöö ja suutlikkuse suurendamise kallal. Caroline on tegev erinevatel EL ja WHO foorumitel, nõuandekogudel ja erinevates EL projektides ning on ICC – International Council for the European Public Health Conference liige.