Kuhu on jäänud 10 aastat kestnud „solidaarsus tervises”?

Autor Caroline Costongs, EuroHealthNeti direktor

„Euroopa Liidu kodanikud elavad keskmiselt kauem ja tervislikumalt kui eelmised põlvkonnad. Kuid, EL seisab silmitsi olulise väljakutsega: suured erinevused tervishoius, mis on ELi liikmesriikide vahel ja sees. Lisaks on märke, et sellised lüngad võivad kasvada. Praegusest majanduskriisist tulenev suurenenud tööpuudus ja ebakindlus süvendavad olukorda veelgi. ”

Need pole minu sõnad ega ka uued. Kümme aastat tagasi avasid need read Euroopa Komisjoni teatis solidaarsuse kohta tervishoius. Kahjuks, kuigi majanduskriis on lõppenud (paberil), kõlavad need sõnad endiselt.

Nii et kümne aasta pärast tundub hea hetk mõelda, kuhu oleme jõudnud ja mida peame edasi tegema. See pole tõepoolest kõik hukatus ja hämarus.

Viimasel kümnendil on olnud palju Euroopa Komisjoni rahastatud algatusi: ühismeede tervisealase ebavõrdsuse vastu Aktsiaaktsioon, projektid nagu Sildade ületamine, pilootmeetmed nagu haavatav projekt ja teadusuuringud nagu SÕITJAD, kui nimetada vaid mõnda, milles EuroHealthNet osales. Need algatused olid inspireerivad ja suurendasid oskusi ja teadmisi selle kohta, mis töötab ja mis mitte, toetasid heade tavade levitamist ja panid riigid koostööd tegema. Kahjuks ei ole nad suutnud mõjutada tervise ja haiguste põhjuseid.

Aastatepikkune keskendumine majanduskasvule, töökohtadele ja sellega seotud kokkuhoiumeetmetele tõi kaasa avaliku sektori kulutuste vähendamise tervishoiule, haridusele ja sotsiaalkaitsele. Kõige haavatavamad on kõige enam mõjutatud ja Euroopa seisab nüüd tagajärgede ees. Tervisealane ebavõrdsus on püsiv ja suureneb enamikus Euroopa riikides. ^[1],^[2]

. ÜRO säästva arengu eesmärgid ja lubadus „mitte kedagi maha jätta” oli väga vajalik protsess ja andis tugeva tõuke sotsiaalsele võrdsusele. Samamoodi Euroopa sammas sotsiaalõiguste on olnud ka mängumuutja. Saate lugeda samba tähendus rahvatervisele meie veebisaidil. Tänu EuroHealthNeti partnerluse kolleegide raskele tööle ja väljaspool seda on tervisealane ebavõrdsus taas poliitilises päevakorras, ehkki siiski mitte piisavalt suur.

Jätkame selle juhtumi muutmist, liigume tühjast lubadusest kaugemale ja soovitame teostatavaid poliitilisi meetmeid, mis on kogu poliitilises spektris atraktiivsed. Üks peamisi õppetunde on see, et ülioluline on rahvatervise eestkõnelejate aktiivne kaasamine valdkondades, kus pidevalt edastatakse uusi teadmisi. Uued tõendid näiteks uuest WHO tervisliku võrdõiguslikkuse seisundi aruanneAlates JAHEE (teine ​​tervisealase ebavõrdsuse ühismeede) ja uurimiskeskuste, näiteks KETI aitavad meil seda teha.

Tulevikku vaadates peame endalt küsima, kuidas muutuv maastik meie tööd mõjutab.

Vajadus viia oma töö säästva arengu eesmärkidega kooskõlla on ütlematagi selge. Kuid see on midagi enamat: tervisealase võrdõiguslikkuse objektiivi kõrval tuleb jätkusuutlikkus meie töösse sisse lülitada. Peame mõtlema sellele, kuidas kliimamuutused ja keskkonna halvenemine mõjutavad meie tavasid ja kujundavad kõige haavatavamate kodanike elu ning mida saame selle leevendamiseks teha.

Peame endalt küsima, kuidas me muutume, kui meie riikide demograafia muutub - kuidas saaksime migrantide tervise, heaolu ja integratsiooni osas paremini hakkama saada? Aga vananemine ja ebavõrdsus ning meie sotsiaalkaitsesüsteemide piisavus? Nagu ikka, peame lahendama oma tervise- ja hooldussüsteemide rahalise jätkusuutlikkuse püsiva probleemi. Ja ma võin edasi minna.

Veel üks õppetund on see, et kõik on kõigega seotud. Tervisliku solidaarsuse saavutamiseks on vaja kogu ühiskonda käsitlevaid lähenemisviise. Seetõttu tervitame nõukogu hiljutisi järeldusi Heaolu ökonoomsus. See on paljutõotav strateegia, mis suudab muuta mõtteviisi silomõtlemiselt süsteemmõtlemisele ja terviklikule lähenemisele. Euroopa Komisjonist kerkivad esile ka uued ideed ja lahendused, näiteks Euroopa roheline kokkulepe, kestliku arengu eesmärgid Euroopa poolaasta ja tegevuskava Euroopa sammas sotsiaalõiguste. EuroHealthNet on valmis järgmise kümne aasta jooksul väga vajalike meetmete taaselustamiseks ja intensiivistamiseks.

See ajakirja EuroHealthNet väljaanne käsitleb paljusid neist probleemidest mingil viisil. Meil on artikkel peal 'Jätkusuutlike investeeringute tegemine heaolusse ja tervisesse - praktiline juhend ”. WHO tervishoiu- ja heaoluinvesteeringute koostöökeskus, mis asub rahvatervise Walesis, annab selgeid juhiseid rahvatervise ökonoomika tõendite sünteesimiseks, tõlkimiseks ja edastamiseks poliitikasse ja praktikasse. Kui aga nõudlus tervist edendavate teenuste järele suureneb ja investeeringute puudujääk kangekaelselt püsib, peame otsima ka uusi ja uuenduslikke rahastamisviise. Koos WHO partnerite koalitsiooniga on EuroHealthNet koostanud juhendi tervise edendamise rahastamine milles vaadeldakse, kuidas minna üle ravile ja ravile tehtavatelt kulutustelt investeeringutele ennetavatesse lähenemisviisidesse parema tervise ja heaolu tagamiseks.

Samuti käsitleme algatusi, mille eesmärk on muuta meie elukeskkond tervislikumaks. Koha standarditööriist hõlbustab tõhusat vestlust organisatsioonide, ettevõtete ja kogukondade vahel, et teha kindlaks nii koha varad kui ka valdkonnad, mida tuleb parandada. Sisse "Rääkiv" koht " - rahvatervise vestlus kõigile?" saame teada, kuidas tööriista kasutamine levib kiiresti uutesse riikidesse ja kontekstidesse. Samuti saame teada, kuidas Zagrebi ja Torino linnad ühendavad linnade taaselustamise, rahvatervise ja keskkonnaalase kasu. "Linnad, mis parandavad rahvatervist avalike aedadega" kirjeldab projekte, mis kujundavad avalikke ruume, et aidata parandada kodanike tervist - kas ise toidu kasvatamise või bioloogilise mitmekesisuse edendamise kaudu.

Füüsilise aktiivsuse määramisel on pikk ajalugu, kuid viimastel aastatel on sotsiaalne väljakirjutamine muutunud pigem moesõnaks. Me vaatame mida võib meile õpetada 20 -aastane Rootsi kogemus, kuidas Rootsi rahvatervise amet oma teadmisi ekspordib ja kuidas uued riigid suudavad selle mudelit järgida.

Selles küsimuses käsitleme ka sisserändajate tervist. Me vaatame tõhusa psühholoogilise toe pakkumine jagatud mõistmise kaudu ja kuidas „väärtuspõhist nõustamist”-esialgu kohandatakse ja kasutatakse laialdaselt lühiajalist sekkumist kriisiolukordades, et toetada sisserändajate vaimset tervist. Pharosest (tervisealase ebavõrdsuse ekspertkeskus) kuuleme ressurssidest ja meetoditest, mis võimaldavad sisserännanud lastel uutes kodudes parimal võimalikul viisil alustada, tehes koostööd koolide, vanemate ja laste endiga. See hõlmab kultuuritundlikkuse koolitust, kultuurivahendajaid ja haridusmeetodeid. Kui olete huvitatud sisserändajate tervisest linnakeskkonnas ja muutuvast rahvatervise praktikast, saate vaadata salvestust meie eelmisel kuul toimunud konverentsist.

Lõpuks on meil artikkel Nutri-Score kohta, mõlemad prantsuse ja Inglise. See silt, mis ilmub meie riiulitel üha enamatele toodetele, aitab tarbijatel teha ostmisel tervislikumaid valikuid ja julgustab tootjaid oma toidu toiteväärtust parandama. Meie liikme, Public Health France'i välja töötatud märgist võtavad vastu teised riigid ja eraettevõtted.

Loodan, et nagu alati, naudite meie ajakirja. Kui soovite saada järgmise väljaande otse oma postkasti, ärge unustage seda registreerida

---

[1] Vonneilich, N., Lüdecke, D. ja von dem Knesebeck, O., 2019. Hariduslik ebavõrdsus enesehinnangulises tervises ja sotsiaalsetes suhetes-analüüsid, mis põhinevad Euroopa sotsiaaluuringul 2002-2016. Sotsiaalteadused ja meditsiin, p.112379.

[2] Hu, Y., van Lenthe, FJ, Borsboom, GJ, Looman, CW, Bopp, M., Burström, B., Dzúrová, D., Ekholm, O., Klumbiene, J., Lahelma, E. ja Leinsalu, M., 2016. Sotsiaalmajandusliku ebavõrdsuse suundumused enesehinnangulises tervises 17 Euroopa riigis aastatel 1990–2010. J Epidemiol ühenduse tervis, 70(7), pp.644-652.

seotud artiklid