Meie ühiskonnad on jõudnud murdepunkti. Demograafilised muutused, kasvav ebavõrdsus, kliimakriis, COVID-19 ja Ukraina sõja tagajärjed avaldavad negatiivset mõju meie ühiskondade tervisele ja heaolule. EuroHealthNeti aastaseminarKasvamine kriisi ajal tugevaks – investeerimine noorte ja vanade heaolusse ja võrdõiguslikkusse tervisesse” kogusid rahvatervise eksperdid ja poliitikakujundajad neid küsimusi arutama.
Gabriella Sutton, poliitika- ja praktikaametnik ning EuroHealthNeti programmijuht Alison Maassen selgitavad, kui oluline on investeerida hea tervise põhitingimustesse ning annavad ülevaate 2022. aasta mais Brüsselis toimunud aastaseminari põhisõnumitest. vaadake kindlasti Seminari aruanne samuti.
Fookuse nihutamine tervisele ja heaolule
Elutee oluliste etappidena on inimesed esimestel ja hilisematel eluaastatel eriti vastuvõtlikud mitmete kriiside negatiivsetele mõjudele. See, kuidas me nendes etappides tervisele ja heaolule läheneme, mõjutab otseselt meie tervishoiusüsteemide ja meie ühiskonna laiemat pikaajalist vastupidavust. Peame seadma esikohale laste, noorte, perede ja eakate inimeste tervisealase võrdsuse ja heaolu, et tagada neile elukestva tervise ja heaolu jaoks vajalikud tingimused ja ressursid. Kuigi poliitiline fookus ja rahalised vahendid suunatakse praegustele kriisidele reageerimiseks, võivad rahvatervise spetsialistid mängida olulist rolli proaktiivsema ja paradigmaatilisema nihke propageerimisel ja katalüsaatoril, mis seab prioriteediks investeeringud tervise ja heaolu põhitingimustesse ja teguritesse. Kuidas seda teha?
EuroHealthNeti aastaseminar “Kasvamine kriisi ajal tugevaks – investeerimine noorte ja vanade heaolusse ja võrdõiguslikkusse tervisesse” kogusid rahvatervise eksperdid ja poliitikakujundajad, et arutada riiklike investeeringute tähtsuse järjekorda seadmist võrdsusse ja heaolusse lapsepõlves, noorukieas ja vanemates rühmades mitmete kriiside taustal. Kõnelejate sekkumiste spekter tugines tõhusalt peamistele uurimistulemustele, ELi poliitika arengutele ja paljutõotavatele lähenemisviisidele, mis võiksid aidata tagada hea tervise põhitingimusi, sealhulgas rahu, haridust, stabiilset ja jätkusuutlikku ökosüsteemi, sotsiaalset õiglust ja võrdsust.[1]
Tervisliku koolikeskkonna kujundamine
Keskendudes noorematele rühmadele, tõsteti koole esile kui võtmekeskkonda, mis loob aluse tervele elule ja võimaldab positiivset ülekandumist laiemasse kogukonda.[2].
Tegelikult aitavad hästi läbimõeldud "tervist edendavate koolide" programmid vähendada ebavõrdsust ja on lisaks kulutõhusad ning investeeringutasuvus on kõrge. Uuringud on näidanud, et investeeringutasuvus (läbi krooniliste haiguste ravi ja raviga seotud otseste tervishoiukulude vältimise) oleks terviklike terviseprogrammide puhul 824%, mitmekomponentsete sekkumiste puhul 465% ja kehalise kasvatuse õppekavade puhul 484%.[3].
Sellised arvud näitavad konteksti, kui oluline on investeerida koolis tervisedenduse integreeritud lähenemisviisidesse. Samuti kirjeldatakse olulist rolli, mida rahvatervise spetsialistid saavad etendada oma teadmiste rakendamisel koolikeskkonnas ja end paremini „struktuurimuutuste katalüsaatorina” positsioneerides, murdes häid tervisetulemusi edendavatest lähenemisviisidest läbi.[2]
Investeerimiskeskne lähenemine rahvatervisele ja heaolule, mida toetab investeeringute tõestatud majanduslik tasuvus, võib anda suurema tõuke, et propageerida praegustele väljakutsetele pikemaajalisi lahendusi.
Tervisliku ja aktiivse vananemise majanduslik kasu
Arutelu nihutades vanematele gruppidele, murdis seminar ka levinud (väär)arusaamu rahvastiku vananemisest. Euroopa kiiresti vananev elanikkond tekitab ebakindlust mitmel rindel, sealhulgas riigi rahanduse jätkusuutlikkuse ning sotsiaalteenuste ja pikaajalise hoolduse kättesaadavuse osas. Siiski leiud[4] purustada arusaama, et rahvastiku vananemine toob automaatselt kaasa majanduskasvu aeglustumise, maksutulude vähenemise ja tervishoiukulude suurenemise. Seevastu näitavad need, et majanduskasvu mõjutav tegur ei ole mitte vanema tööjõu suurus, vaid nende tervislik seisund. See näitab, et terve vanem tööjõud ei ole seotud aeglasema majanduskasvuga, kuid ennustused näitavad, et see on täpselt vastupidine.
Tervishoiukulude seisukohast on kirjandus näidanud, et vanemad inimesed maksavad keskmiselt rohkem, kuid vananemine ei mõjuta tervishoiukulusid iseenesest[5]. Tervishoiukulutused suurenevad aeglaselt ja neid mõjutavad peamiselt vanemaealiste eluea lõpukulud[6], mida saab leevendada tõhusate poliitikatega, mis edendavad tervet ja aktiivset vananemist.
Positiivne on see, et tervena ja aktiivsena vananemine on ELi ja rahvusvahelisel tasandil märgatav, kasutades selliseid vahendeid nagu Euroopa hooldusstrateegia[7], Euroopa sotsiaalõiguste sammas[8], aktiivse vananemise indeks[9], Madridi rahvusvaheline tegevuskava[10] vananemise ja aktiivsena ja tervena vananemise Euroopa innovatsioonipartnerlus[11], mis kõik näitavad pühendumust sellele nihkele. Siiski on rakendamistasemetes riikide lõikes lünki, kuna investeeringud eakasõbralikesse ja tervist edendavatesse keskkondadesse meie keerulistes ühiskondlikes struktuurides nõuavad integreeritud ja ühiseid loovaid lähenemisviise vanemate rühmadega.
Seminar sisaldas väärtuslikke teadmisi selle kohta, kuidas seda Andaluusias (Hispaania), Walesis ning Põhja- ja Baltimaades „maapealt“ saavutatakse. Kuna tervisedenduse roll vastupidava tervishoiu- ja sotsiaalsüsteemide tagamisel üha enam tunnustatakse, on rahvatervise spetsialistidel üha olulisem roll poliitikate ja teenuste kollektiivse ja valdkondadevahelise ümbermõtestamise mobiliseerimisel, suunates tähelepanu vajadusele investeeringute järele, mis asetavad tervise ja võrdõiguslikkuse tähelepanu alla. tuum.
Aeg muutusteks
Nagu näitavad meie ees seisnud mitmete kriiside negatiivsed mõjud, ei pruugi traditsioonilised tegutsemisviisid olla enam elujõulised.
Ühiskondade vastupanuvõime suurendamiseks peaksid investeeringud muutma struktuure ja lähenemisviise, hõlmates alternatiivseid majandus- ja hooldusmudeleid, nagu Heaolu majandus.
Heaolumajanduse saavutamine – kus inimeste heaolu ja majanduslik areng on üksteisest sõltuvad ja üksteist rohkem tugevdavad – on tuleviku põhivisioon.[12] Visioon, mille ELi liikmesriigid on juba väljendanud oma 2019. aasta nõukogu järeldustes[13] samuti WHO oma hiljutises Genfi heaolu hartas, mis käivitati 10. ülemaailmsel tervisedenduse konverentsil.[14]
Investeerimiskeskne lähenemine rahvatervisele ja heaolule, mida toetab investeeringute tõestatud majanduslik tasuvus, võib anda suurema tõuke, et propageerida praegustele väljakutsetele pikemaajalisi lahendusi. Rahvatervise spetsialistid, kes on tervise edendamise ja võrdõiguslikkusel põhinevate sekkumiste väärtuste eksperdid, mängivad seetõttu otsustavat rolli seda laadi investeeringute tegemisel.
Selleks kordasid esinejad, et rahvatervise valdkonnas on aeg asuda koostööle teiste sotsiaalsektoritega, et suurendada nende finantskirjaoskust ja -mõistmist. See võiks olla esimene samm seestpoolt rahvatervise suutlikkusse investeerimisel, et tagada, et valdkonna spetsialistid saaksid tugevalt toetada tervist edendavaid investeeringuid, mis kajastavad heaolumajanduse olemust väljaspool nende vastavate üksuste nelja seina.
Heaolu ökonoomsus
Vaadake ja jagage EuroHealthNeti lühikest klippi heaolumajandusest – tervislikuma, kaasavama ja jätkusuutlikuma ühiskonna poole liikumise soodustamisest.
Tänusõnad
Eriline tänu seminari esinejatele ja moderaatoritele, kelle läbinägelikud ja mõtlemapanevad sekkumised aitasid kaasa viljakatele aruteludele – Dr. Mojca Gabrijelčič Blenkuš (Sloveenia riiklik rahvatervise instituut), Lorna Renwick (Šotimaa rahvatervis), hr Toma Šutić (Euroopa Komisjoni demokraatia ja demograafia asepresidendi kabinet), professor Terje Andreas Eikemo (ülemaailmse tervisealase ebavõrdsuse uurimise keskus), pr Jana Hainsworth (Eurochild), prof Didier Jourdan (UNESCO ülemaailmse tervise ja hariduse õppetool), dr Ana Carriazo (Andaluusia piirkondlik tervishoiu ja perede ministeerium), pr Vicky Jones (ebasoodsate lapsepõlvekogemuste tugikeskus, Walesi rahvatervis), pr Gemma Williams (Euroopa vaatluskeskus). Tervishoiusüsteemid ja -poliitika Londoni keskus), pr Susanna Ulinski (Euroopa Komisjoni tööhõive peadirektoraat), Dr Ülla-Karin Nurm (Põhjamõõtme partnerlus rahvatervise ja sotsiaalse heaolu vallas), hr Klaus Niederlander (Ambient Assisted Living Association), prof Silvio Brusaferro (Instituut Superior di Tervis), pr Tatjana Buzeti (WHO Euroopa Tervise- ja Arenguinvesteeringute Amet), pr Marianne Jope (DG SANTE, Euroopa Komisjon).
[7]Euroopa Komisjon, Euroopa hooldusstrateegia.
[8]Euroopa Komisjon, Euroopa sotsiaalõiguste sammas.
[9] UNECE, aktiivse vananemise indeks.
[11]Euroopa Komisjon, Aktiivse ja tervena vananemise Euroopa innovatsioonipartnerlus (EIP on AHA).
[12] EuroHealthNet, 2022. Heaolu ökonoomika tervise võrdsuse tagamiseks.
Gabriella Sutton
Gabriella liitus EuroHealthNetiga 2021. aasta juulis poliitika- ja praktikaametnikuna. Tema roll on keskendunud poliitika- ja praktikaplatvormi toetamisele, et aidata kaasa EuroHealthNeti liikmete suutlikkuse suurendamisele ELi poliitikaprotsesside kontekstis, toetades omakorda tõhusat heade tavade vahetamist liikmesriikide vahel ning hõlbustades koostööd organisatsiooni poliitika ja praktikaga seotud tegevustes.
Enne EuroHealthNetiga liitumist oli Gabriella poliitikateadlane Brüsselis asuvas avalike suhete nõustamisettevõttes, keskendudes peamiselt terviseküsimustele. Enne seda oli ta praktikal WHO Euroopa regionaalbüroos Kopenhaagenis ja Euroopa Parlamendi kontaktbüroos Maltal. Gabriellal on Malta ülikooli bakalaureusekraad biomeditsiini rakendusteadustes ja magistrikraad rahvusvahelistes suhetes.
Alison Maassen
Alison toetab direktorit üldistes juhtimistegevustes, eelkõige EuroHealthNeti tegevuseesmärkide ja äriplaani väljatöötamisel ja rakendamisel. Alison on 2-aastase projekti IMMUNION („Improving immunisation communication in the European UNION”) projektikoordinaator.rd Terviseprogramm koostööks vaktsineerimiskoalitsiooniga, et pakkuda tervishoiutöötajatele paremat vaktsiinialast koolitust ja avalikkust paremini teavitada. Ta juhib ka EuroHealthNeti kaastööd projektis RIVER-EU ("Ebavõrdsuse vähendamine vaktsiinide kasutuselevõtus Euroopa piirkonnas – alateenitatud kogukondade kaasamine"), mis on teabevahetuse ja levitamise tööpaketi juht.