COVID-19 pandeemia pani meid mõtlema tööhõivele ja töötingimustele ning sellele, kuidas need on seotud meie tervise ja heaoluga. Juba enne, kui koroonaviirus meid tabas, ei olnud meie töö- ja eraelu tasakaal kuigi tervislik. Töötempo oli kiirenenud, suuremad nõudmised, lühemad tähtajad, arvukalt tulemusi ja üritused, kus osalemine ja korraldamine. See ei mõjutanud mitte ainult meie füüsilist ja vaimset tervist, vaid ka meie planeedi tervist. Pärast COVID-19 on see tempo mõnevõrra muutunud. Kodused tööd said paljudele normiks. See võimaldas meil ühendada töö- ja kodused ülesanded-viies teistsuguse sooga seotud väljakutseteni. Sellest hoolimata pakkus see paindlikku, kuid produktiivset lähenemist tööle. Kodust töötamisest on saanud uus õigus, mida tööandjad ja töötajad saavad kasutada, otsides säästvamat, tervislikumat ja nauditavamat lähenemist tööelule.
Töötingimused ja oskuste arendamine
Paljud töötajad ei ole aga saanud koju jääda pärast seda, kui nende elukutset peeti ühiskonna toimimiseks vajalikuks-nn hädavajalikud töötajad. Need töötajad tagavad meie infrastruktuuride ja teenuste optimaalse toimimise, nagu transport, toit, linnade koristamine, haridus, tervishoid ja sotsiaalteenused. COVID-19 paljastas, kuidas me neid töötajaid teoreetiliselt hindame, kuid mitte praktikas; paljud hädavajalikud töötajad seisavad silmitsi halbade töötingimustega ja neid ei loeta piisavalt, mõned elavad isegi alla vaesuspiiri. Sissetulek on tervise oluline tegur ja palgad tuleb lisaks töö kvaliteedile uuesti läbi vaadata. See on tulevikus veelgi kriitilisem, arvestades demograafilisi muutusi ja eeldatavat tööjõupuudust. Sissetulekute ebavõrdsuse vähendamine ja miinimumpalga kaitse peavad olema poliitilistes päevakavades kõrgel kohal. Peame investeerima tingimuste parandamisse nendel töökohtadel, mis loovad aluse hästi toimivale ühiskonnale.
Lõpuks, kuigi majandus järk -järgult üles ehitatakse, näeme, et mitte kõik ei saa võrdselt kasu. Pikaajalised töötud, sisserändajad ja vanemate töötajate pädevus on endiselt alahinnatud. Nad on jätkuvalt ilma tööta või töötavad halbades tingimustes, mis mõjutavad negatiivselt nende tervist ja heaolu. Samal ajal muutub tööturu kuju nii tehnoloogia ja digiteerimise kui ka rohelise ülemineku tõttu. Investeeringud digitaalsesse kirjaoskusse, kutseõppesse ja õiglasesse haridusse on üliolulised, et tagada kõigi inimeste osalemine. Haridus ja sotsiaalse ebasoodsa olukorra leevendamine on haiguste ennetamise ja tervise edendamise seisukohalt olulised. Seetõttu jälgib EuroHealthNet tähelepanelikult ELi poliitikaid ja programme täiendus- ja ümberõppe valdkonnas ning sellega seotud taastamis- ja vastupanuvõimekavasid oma liikmesriikides. Samuti koondame paljulubavad tavad tervise ja tööhõive seoste kohta, nagu näiteks meie hiljutises poliitikas „Lingi loomine: töötingimused, tervis ja võrdsus”.
Selles väljaandes
See ajakirja EuroHealthNet väljaanne keskendub tõenditele tööhõive ja tervise ning krooniliste haiguste vaheliste seoste kohta ning hõlmab mõningaid käimasolevaid uuenduslikke projekte. On tore näha, kuidas üha enam rahvatervise asutused ja EuroHealthNeti partnerid algatavad selles valdkonnas projekte, kuna töö on tervisele oluline. Loodan, et naudite nende artiklite lugemist.
Tööturud, tervis ja pandeemia
Šotimaa rahvatervis on pandeemia algusest peale rõhutanud seoseid tööturgude ja tervise vahel. Me võime küll tunnistada vajadust täiustatud sotsiaalkaitse järele tervise kaitsmiseks kohe - kuid kas võiksime ka täna tehtud muudatusi pidada võimaluseks paremaks terviseks tulevikus? Saame teada nende positsioonist.
Globaalsete tervisealase ebavõrdsuse uuringute keskusest saame teada tta on viimased tõendid tervise ja tööhõive kohta. See soovitab, et COVID-i järgsed taastamiskavad peaksid olema suunatud mittestandardsetele lepingutele, kahjulikele tingimustele ja edendama sotsiaalkaitsepoliitikat, et vähendada tervisealast ebavõrdsust ja võidelda mittenakkuslike haigustega.
Alates COVID-19 saabumisest Euroopasse on EuroFound uurinud kuidas pandeemia muudab meie töö- ja eluviisi. Nad leidsid, et sooline ja põlvkondadevaheline lõhe on suurenenud. See artikkel annab ülevaate tulemustest - ja sellest, mida saame neist õppida, kui hakkame üles ehitama.
Riskid tööl
Pandeemia ajal ei ole Itaalia lõunaosas võõrtööliste jaoks töö peatunud. Sageli elades ebakindlates olukordades on neil piiratud juurdepääs tervishoiusüsteemile. Kuidas saame kujundada võõrtöötajatele tervishoiusüsteeme? Üks inspireeriv projekt esitab mõned ideed.
Teine rühm hädavajalikke töötajaid, kellel on oma töös suured riskid, on linnakoristajad. Nad kaitsevad meie tervist, hoides meie tänavad ja linnad puhtad ja turvalised. Aga kuidas nad ennast kaitsevad? Projekti MUC eesmärk on aidata töötajatel võtta vastutus tervise- ja ohutusmeetmete eestning hinnata, milliseid muudatusi on vaja koolituses ja hariduses.
Kahjuks on diskrimineerimine endiselt probleem, millega paljud inimesed peavad oma tööelus tegelema. Grupp Prantsusmaal ja Inglismaal vaatleb rasvumist, tööhõivet ja diskrimineerimist töökohal. See aitab ülekaalulistel inimestel oma elus positiivseid muutusi teha ja avab tööhõivevõimalusi. Üks viis, kuidas nad seda teevad, on töö värbajatega, et tegeleda diskrimineerimisega töökohal.
Töökoha tervise edendamine
Euroopa koostööalgatuse „Ühismeede” hiljutine töö CHRODIS Plus uuris, kuidas rakendada töökohal poliitikaid ja tavasid krooniliste haiguste vastu võitlemiseks. Õpime a tasuta tööriistakomplekt töökohtadele töötajate tervise, heaolu ja osalemise jaoks. See võimaldab igas suuruses töökohtadel võtta meetmeid töötajate heaolu ja tervise edendamiseks.
Kui olete leidnud hea tava tervise edendamiseks töökohal, siis kuidas seda uutesse seadetesse üle kanda? Kuuleme umbes mudeli Itaaliast Hispaaniasse viimise kogemus ja pandeemia mõju rakendamisele.
Lisalugemist:
Watch: Oskused tervisele: jätkusuutlikuks taastumiseks üles- ja ümberõpe.
Loe: Lingi loomine: töötingimused ja tervishoid
Kuula: Podcast- Kontserdimajanduse mõju noorte tervisele.
Liit: Euroopa vaimse tervise liit - tööhõive ja töö
Caroline Costongs
Caroline Costongs on EuroHealthNeti direktor ning rahvatervise ja tervisedenduse ekspert. Caroline juhib multidistsiplinaarset meeskonda, mis tegeleb tervisealase ebavõrdsusega tegelemise Euroopa ja (sub)riikliku poliitika, propageerimise, uurimistöö ja suutlikkuse suurendamise kallal. Caroline on tegev erinevatel EL ja WHO foorumitel, nõuandekogudel ja erinevates EL projektides ning on ICC – International Council for the European Public Health Conference liige.