Puuetega inimeste elu- ja töötingimused on seotud tervisealase ebavõrdsusega, kuid sageli jäävad samad inimesed töökoha tervisedenduse tegevustest ja meetoditest kõrvale. Austria uuenduslik projekt pakub abinõu.
Gert Lang & Karina Lattner
Puuetega inimesed võivad kogeda haavatavust, näiteks seetõttu, et nad võivad olla vähem terved, sagedamini krooniliselt haiged ja põevad sagedamini kaasuvaid haigusi. Neil võib olla ka keerulisem haiguse progresseerumine ja üldine eeldatav eluiga kui puudeta inimestel. Lisaks on puuetega inimesi toetavates organisatsioonides töötavatel inimestel suurem risk stressi ja psühhosotsiaalsete ohtude tekkeks.
Sammud töökoha tervise edendamise kaasamiseks
Paljud ettevõtted on juba loonud terviklikud tervise edendamise meetodid. Puuetega inimesi toetavad asutused on paljudel juhtudel personali tasandil tervisedenduse projekte ellu viinud. Siiski on see, mil määral saab tavalisi töökoha tervise edendamise (WHP) lähenemisviise nendes seadetes kõigile üle kanda. Mõne erivajadusega inimesed võivad sellest ilma jääda. Austrias projekt "Kaasalik tervis" on kohandanud ja katsetanud WHP meetodeid, et muutuda osavõtlikumaks ja kaasavamaks, nii et nii kognitiivse ja/või füüsilise puudega kui ka puudeta töötajad saaksid WHP protsessis võrdsetel alustel koostööd teha.
Põhineb WHP väljakujunenud põhimõtetel[1] ja kvaliteedikriteeriumid[2], vaadeldi projektis tüüpiliste WHP meetodite ja vahendite rakendatavust. Seejärel kohandas „Health Inclusive” need meetodid puuetega inimeste erivajadustele. Projekt „Health Inclusive“ rõhutas ühelt poolt kaasamist osalusprotsessidesse ja kõigi mõjutatud isikute seisukohtade kaasamist, teiselt poolt aga kognitiivsete puuetega inimeste erilisi suhtlusvajadusi. Arvesse võeti näiteks juurdepääsetavat, lihtsat keelt ja sobivat meetodite valikut. Näiteks töötati projekti raames välja juurdepääsetav lihtsas keeles küsimustik ja vaatlusleht. Lisaks kohandati nn terviseringide kontekstis (sarnaselt töörühmade või fookusrühmadega) meetodeid vastavalt sihtrühmade vajadustele.
Piloteerimine
Meetodeid ja instrumente testiti aastatel 2018-2020 kompetentsivõrgustikus "KI-I" (Infotehnoloogia puuetega inimeste integratsiooni edendamiseks) ja kolmes töötoas, mille korraldajaks on Diakoniewerk Gallneukirchen, tervishoiu- ja sotsiaaltööd ning sotsiaalsete ruumide ehitamine Ülem-Austrias. Tulemusi testisid organisatsioonid, mis esindavad 120 töötajat, kellest enamik on puudega. Lisaks hindas väline koostööpartner projekti teaduslike kriteeriumide alusel. Sellega kaasnes ka ekspertide nõuandekogu.
Õppetunnid
Projekti „Tervis kaasav” üks olulisemaid õppetunde on see, et 
teadlikkuse tõstmise etapp soodustas väga kaasavaid WHP protsesse, mistõttu tuleks seda etappi ka edaspidi säilitada. Osalusviisi jaoks
Kõik dokumendid, esitlused ja meedia tuleks võimalikult hästi kohandada puuetega inimeste vajadustega. Oluline on intensiivne koostöö, konsulteerimine ja järelemõtlemine sihtrühmaga. See tähendab, et protsess võtab aega, nt sihtrühmale mõeldud dokumentide, meedia ja materjalide ettevalmistamine, samuti koosolekute ja ettekannete korraldamine või moderatsioonide ettevalmistamine.
Kaasava WHP juhend
Tulemused koguti kokku ja võeti kokku a suunata [3]. See juhend on nüüd professionaalsele avalikkusele tasuta kättesaadav, avaldatud Austria Terviseedendusfondi teadmiste bukletiköitena. Autorid töötasid aruande välja kergesti loetavas keeles ja seda peaksid kasutama B1 lugemistasemega inimesed. Projekti veebisaidil on ka lisamaterjale, näiteks:
- kontrollnimekirjad töötajatele, kellel on suur tugivajadus
- video tervisest
- mängude materjalid, mis hõlmavad kohandatud tervisemõjurite mudelit ja osalemise etappe.
Nii juhend kui ka veebisait on loodud juurdepääsetavuse jaoks. See peaks aitama teistel kognitiivse või füüsilise puudega töötajatega asutustel projekti tulemusi kasutada.
Uuendusliku projekti tulemused on murrangulised WHP kvaliteedi edasiseks arendamiseks. Need annavad paljutõotava panuse puuetega töötajate tervisealase võrdsuse suurendamisse. Projektiga seotud ettevõtetele omistati Austrian Network for WHP 2021. aastal WHP kvaliteedisertifikaat (Gütesiegel für Betriebliche Gesundheitsförderung), mille raames hinnatakse lähenemisi 15 WHP kvaliteedikriteeriumi järgi.
Projekti toetasid:
- Austria Tervisedenduse Fond (Fonds Gesundes Österreich, FGÖ)
- Austria haigekassa (Österreichische Gesundheitskasse)
- Ülem-Austria tervishoiuprovints (Gesundheitsland Oberösterreich)
- Austria WHP võrgustik (Österreichisches Netzwerk Betriebliche Gesundheitsförderung)
- Ülem-Austria sotsiaalprovints (Sozialland Oberösterreich)
- Ülem-Austria töötajate ja töötajate koda (Arbeiterkammer Oberösterreich).
Lisateavet
Külastage veebisaiti "hõlmav tervis".
Laadige alla FGÖ teadmiste brošüür
Bibliograafia
1 ENWHP. (1997). Luksemburgi deklaratsioon töötervishoiu edendamise kohta Euroopa Liidus. Laaditud 18.09.2021 saidilt www.enwhp.org
2 ÖNBGF. (2021). Die 15 Qualitätskriterien des Österreichischen Netzwerk Betriebliche Gesundheitsförderung. Laaditud 10.11.2021 saidilt http://www.netzwerk-bgf.at/
3 Lattner, K., Peböck, B. ja Bäck, M. (2021). Leitfaden für inklusive Betriebliche Gesundheits-Förderung. Linz: Fonds Gesundes Österreich, Gesundheit Österreich.
Karina Lattner
Karina Lattner, Kompetentsivõrgustiku infotehnoloogia puuetega inimeste integratsiooni toetamiseks, https://www.ki-i.at/
Gert Lang
Gert Lang on Austria riikliku rahvatervise instituudi Austria terviseedendusfondi (FGÖ) terviseametnik. Tema temaatilised teadmised puudutavad eelkõige töökoha tervise edendamist ja haiguste ennetamist, elukäiku ja vananemist, ebavõrdsust ja elukvaliteeti. Tema metoodiline fookus on empiiriliste ühiskonnauuringute kvalitatiivsetel ja arenenud kvantitatiivsetel meetoditel.