Puuetega inimeste elu- ja töötingimused on seotud tervisealase ebavõrdsusega, kuid sageli jäävad samad inimesed töökoha tervisedenduse tegevustest ja meetoditest kõrvale. Austria uuenduslik projekt pakub abinõu.
Gert Lang & Karina Lattner
Puuetega inimesed võivad kogeda haavatavust, näiteks seetõttu, et nad võivad olla vähem terved, sagedamini krooniliselt haiged ja põevad sagedamini kaasuvaid haigusi. Neil võib olla ka keerulisem haiguse progresseerumine ja üldine eeldatav eluiga kui puudeta inimestel. Lisaks on puuetega inimesi toetavates organisatsioonides töötavatel inimestel suurem risk stressi ja psühhosotsiaalsete ohtude tekkeks.
Sammud töökoha tervise edendamise kaasamiseks
Paljud ettevõtted on juba kehtestanud terviklikud tervise edendamise meetodid. Puuetega inimesi toetavad institutsioonid on paljudel juhtudel rakendanud töötajate tasandil tervise edendamise projekte. Siiski on ulatus, mil määral tavapäraseid töökoha tervise edendamise (WHP) lähenemisviise saab nendes keskkondades kõigile üle kanda, piiratud. Mõned erivajadustega inimesed võivad neist ilma jääda. Austrias on projekt „Health Inclusive“ kohandanud ja testinud WHP meetodeid, et muuta need osaluspõhisemaks ja kaasavamaks, nii et nii kognitiivsete ja/või füüsiliste puuetega töötajad kui ka puueteta töötajad saaksid WHP protsessis võrdsetel alustel koostööd teha.
Tuginedes töötervishoiu edendamise (THE) väljakujunenud põhimõtetele [1] ja kvaliteedikriteeriumidele [2] , uuris projekt tüüpiliste töötervishoiu edendamise meetodite ja vahendite rakendatavust. Seejärel kohandas projekt „Health Inclusive” need meetodid puuetega inimeste erivajadustele. Projekt „Health Inclusive” rõhutas ühelt poolt kaasamist osalusprotsessidesse ja kõigi asjaosaliste arvamuste arvestamist ning teiselt poolt kognitiivsete puuetega inimeste erilisi suhtlusvajadusi. Näiteks pöörati tähelepanu ligipääsetavale ja lihtsale keelele ning sobivate meetodite valikule. Näiteks töötas projekt välja ligipääsetava küsimustiku lihtsas keeles ja vaatluslehe. Lisaks kohandati sihtrühmade vajadustele meetodeid „terviseringide” kontekstis (sarnaselt töörühmade või fookusgruppidega).
Piloteerimine
Meetodeid ja vahendeid testiti aastatel 2018–2020 pädevusvõrgustikus „KI-I“ (puuetega inimeste integreerimist edendav infotehnoloogia) ja kolmes Ülem-Austria tervishoidu ja sotsiaaltööd toetava ning sotsiaalseid ruume loova organisatsiooni „Diakoniewerk Gallneukirchen“ korraldatud töötoas. Tulemusi testisid organisatsioonid, mis esindavad 120 töötajat, kellest enamikul on puue. Lisaks hindas projekti teaduslike kriteeriumide alusel väline koostööpartner. Projektiga kaasnes ka ekspertidest koosnev nõuandekogu.
Õppetunnid
Projekti „Tervis kaasav” üks olulisemaid õppetunde on see, et 
teadlikkuse tõstmise etapp soodustas väga kaasavaid WHP protsesse, mistõttu tuleks seda etappi ka edaspidi säilitada. Osalusviisi jaoks
Kõik dokumendid, esitlused ja meedia tuleks võimalikult hästi kohandada puuetega inimeste vajadustega. Oluline on intensiivne koostöö, konsulteerimine ja järelemõtlemine sihtrühmaga. See tähendab, et protsess võtab aega, nt sihtrühmale mõeldud dokumentide, meedia ja materjalide ettevalmistamine, samuti koosolekute ja ettekannete korraldamine või moderatsioonide ettevalmistamine.
Kaasava WHP juhend
Tulemused koguti ja võeti kokku juhendis [ 3]. See juhend on nüüdseks erialastele inimestele vabalt kättesaadav ja avaldatud Austria Tervise Edendamise Fondi teadmistebrändina. Autorid koostasid aruande kergesti loetavas keeles ning see peaks olema kasutatav B1-lugemistasemega inimestele. Projekti veebisaidil on ka lisamaterjale, näiteks:
- kontrollnimekirjad töötajatele, kellel on suur tugivajadus
- video tervisest
- mängude materjalid, mis hõlmavad kohandatud tervisemõjurite mudelit ja osalemise etappe.
Nii juhend kui ka veebisait on loodud juurdepääsetavuse jaoks. See peaks aitama teistel kognitiivse või füüsilise puudega töötajatega asutustel projekti tulemusi kasutada.
Uuendusliku projekti tulemused on murrangulised WHP kvaliteedi edasiseks arendamiseks. Need annavad paljutõotava panuse puuetega töötajate tervisealase võrdsuse suurendamisse. Projektiga seotud ettevõtetele omistati Austrian Network for WHP 2021. aastal WHP kvaliteedisertifikaat (Gütesiegel für Betriebliche Gesundheitsförderung), mille raames hinnatakse lähenemisi 15 WHP kvaliteedikriteeriumi järgi.
Projekti toetasid:
- Austria Tervisedenduse Fond (Fonds Gesundes Österreich, FGÖ)
- Austria haigekassa (Österreichische Gesundheitskasse)
- Ülem-Austria tervishoiuprovints (Gesundheitsland Oberösterreich)
- Austria WHP võrgustik (Österreichisches Netzwerk Betriebliche Gesundheitsförderung)
- Ülem-Austria sotsiaalprovints (Sozialland Oberösterreich)
- Ülem-Austria töötajate ja töötajate koda (Arbeiterkammer Oberösterreich).
Lisateavet
Külastage veebisaiti "hõlmav tervis".
Laadige alla FGÖ teadmiste brošüür
Bibliograafia
1 ENWHP. (1997). Luksemburgi deklaratsioon töötervishoiu edendamise kohta Euroopa Liidus. Laaditud 18.09.2021 saidilt www.enwhp.org
2 ÖNBGF. (2021). Die 15 Qualitätskriterien des Österreichischen Netzwerk Betriebliche Gesundheitsförderung. Laaditud 10.11.2021 saidilt http://www.netzwerk-bgf.at/
3 Lattner, K., Peböck, B. ja Bäck, M. (2021). Leitfaden für inklusive Betriebliche Gesundheits-Förderung. Linz: Fonds Gesundes Österreich, Gesundheit Österreich.
Karina Lattner
Karina Lattner, Puuetega inimeste integratsiooni toetava infotehnoloogia pädevusvõrgustik , https://www.ki-i.at/
Gert Lang
Gert Lang on Austria riikliku rahvatervise instituudi Austria terviseedendusfondi (FGÖ) terviseametnik. Tema temaatilised teadmised puudutavad eelkõige töökoha tervise edendamist ja haiguste ennetamist, elukäiku ja vananemist, ebavõrdsust ja elukvaliteeti. Tema metoodiline fookus on empiiriliste ühiskonnauuringute kvalitatiivsetel ja arenenud kvantitatiivsetel meetoditel.