Tervis ei ole ainult osa majandusest; see ongi majandus. Kui tahame luua õiglasema, jätkusuutlikuma ja tervema tuleviku kõigile Euroopa elanikele, peame seadma tervise oma majandusliku mõtlemise keskmesse. Arutleb EuroHealthNeti vanemteadur Alba Godfrey.
Mida täpselt tähendab „heaolu”?
Esmapilgul kõlab see küllaltki lihtsalt. Lõppude lõpuks 'heaolu' seisneb nii füüsilises kui ka vaimses heaolus, „tervise ja õnnelikuna“ tundmises. Ja kuigi see võib tunduda lihtne, siis pinna kriimustamisel lähevad asjad veidi keerulisemaks.
Küsimus on selles: mida on tegelikult vaja, et olla hea, terve ja õnnelik? Hea koht vastuste otsimisel on Kate Raworthi raamat. SõõrikumajandusTa esitab visiooni, kus heaolu sõltub esmatarbekaupade, näiteks tervise, toidu, vee, energia, eluaseme, hariduse ja sissetuleku kättesaadavusest ning nende õiglasest jaotamisest, ilma et planeeti ületataks selle taluvuse piire.
Hea elu aluseks olevad põhitõed
Mudeli sotsiaalne alus sätestab ka hea elu aluseks olevad põhitõed; lisaks materiaalsetele vajadustele ka inimkonna põhivajadused, nagu sotsiaalne ja sooline võrdõiguslikkus, toetavad võrgustikud, poliitilise hääle omamine ning rahu ja õiglus. Oluline on see, et need olulised asjad saavad olla aluseks turvalisele ja õiglasele ruumile, kus inimkond saab edeneda, ainult siis, kui neid ümbritseb ökoloogiline lagi. Teisisõnu, kui planeet ise on turvaline keskkond elamiseks.
Hakkab keerulisemaks minema? Jah, võib-olla. Võib isegi tunduda, et me liigume eemale esialgsest ideest olla „terve ja õnnelik“. Tegelikult liigume selle tegeliku tähenduse täielikuma mõistmise poole. Lähemal vaatlusel on sotsiaalne alus ja ökoloogiline lagi põhimõtteliselt seotud tervisega. See on tervis maailma kõige laiemas tähenduses. Me ei räägi ainult retseptidest ja ravijärjekordadest, vaid sotsiaalsetest, majanduslikest, kaubanduslikest, poliitilistest ja keskkonnaalastest tervist määravatest teguritest – tingimustest, milles inimesed sünnivad, kasvavad, elavad, töötavad ja vananevad.
Nii võttes pole tervis ainult üks osa sõõrikust, see on selle keskmes.
Heaolumajandus, Doughnuti terminoloogias, on selline, mis võimaldab kõigil elada tervislikku ja õnnelikku elu, väärikalt ja eesmärgipäraselt, planeedi võimaluste piiresJa märksõna on siin igaüksÜhiskond, mis laseb mõnel õitseda, samal ajal kui teistel on raskusi, ei ole tõeliselt hea. Mudeli keskmes on ebavõrdsuse vähendamine sissetulekute, soo, geograafilise asukoha ja põlvkondade lõikes.
Heaolu ei teki isoleeritult
Heaolu sidumine tervisega selle laiemas tähenduses aitab mõista, et heaolu ei teki isoleeritult – see on tegelikult kollektiivne pingutus. Individuaalne heaolu on sügavalt seotud kogukonna ja ühiskondliku heaoluga. Sotsiaalne ühtekuuluvus ja areng on hea elukvaliteedi saavutamiseks hädavajalikudSeega oleme me kõik selles koos, üsna sõna otseses mõttes.
Mõnele võib tunduda kummaline, et selline organisatsioon nagu EuroHealthNet (mis keskendub rahvatervisele) arutab ja edendab heaolumajanduse ideid. Ma mõtlen, kas see pole mitte majandusteadlaste töö? Aga kui me arvestame heaolu laiema definitsiooniga, on see täiesti loogiline. Tervist kujundavad meie majandus, ühiskond ja keskkond. See sobib loomulikult rahvatervisega ning tervishoiu- ja sotsiaalsektoris töötavad inimesed ei mängi selles pelgalt kõrvalseisjat rolli, vaid on vestluses hädavajalikud.
Seeläbi ületatakse valdkondlikud lüngad ja poliitikakujundajad näevad, kuidas tervishoiu- ja sotsiaaltöötajad saavad panustada heaolu majandusalastesse aruteludesse, ning näitavad majandusteadlastele, kui oluline on tervisele oma mõtlemises keskenduda.
Majanduslikult mõistlik
Me ei räägi siin ainult väärtustest; ka numbrid liikmed kokku. Hea tervis on midagi, millega me kõik saame suhestuda ja mida me kõik soovime saavutada, nii enda kui ka oma lähedaste jaoks. Investeerimine tervist kujundavatesse tingimustesse ei ole mitte ainult moraalselt, vaid ka majanduslikult mõistlik. Tõend näitab, et iga rahvatervisesse investeeritud euro võib tuua kuni 14 eurot majanduslikku kasu, peamiselt madalamate tervishoiukulude, suurenenud tootlikkuse ja tugevama sotsiaalse ühtekuuluvuse kaudu.
Kliima seos
Siis on veel kliimaga seos. Seos tervete inimeste ja terve planeedi vahel pole pelgalt poeetiline, see on praktiline ja reaalne.[I] Paremate keskkonnatingimuste edendamine, et tagada planeedi turvalisus ja tervis kõigile, on nii eetiline vajadus kui ka arukas majandusstrateegia. Hiljuti ajakirjas The Lancet Planetary Health avaldatud süstemaatiline ülevaade näitab, et paljud uuringud leiavad, et tervisega seotud majanduslikud eelised kaaluvad üles „netonullheite” poliitika kulud. Õhusaaste, ebatervisliku toitumise ja füüsilise passiivsuse vastu võitlemine on... peamised fookusvaldkonnad.
Kuhu me siit edasi läheme?
Nagu ka „heaolu” defineerimisel, pole siin ühest vastust. Kuid me teame mõningaid olulisi asju. Üks neist on koostöö olulisus valitsustasandite ja sektorite vahel – tervishoid, haridus, keskkond, rahandus –, et luua ühise poliitika koostööjõud, mis peegeldab tegelikku elu. Teine oluline asi on koostöö kogukondadega. Heaolumajandus peab olema kaasav ja osaluspõhine, aidates luua usaldust ja tuginedes elukogemustele, reageerides inimeste vajadustele nii praegu kui ka tulevikus.
Samuti vajame valitsuste tegutsemist. See tähendab heaolu eesmärke sätestavate õigusaktide vastuvõtmist, selgete tegutsemisvolituste andmist, mida toetavad eelarved ja pikaajalised tegevuskavad. See tähendab erasektori reguleerimist, eriti valdkondades, kus ettevõtete huvid kahjustavad tervist. Mis kõige tähtsam, see tähendab ka seda, et mõõdetakse seda, mis on oluline. Peame loobuma riigi majandusliku tulemuslikkuse hindamisest sõjaliste kulutuste või saastava tööstuse põhjal ja keskenduma hoopis sellele, mis on tõeliselt oluline: inimeste tervis ja heaoluTulemuste jälgimine on kriitilise tähtsusega mõju demonstreerimiseks ja vastutuse tagamiseks.
Võib-olla kõige rohkem vajame juhtimist. Vajame pühendunud ja sihikindlaid inimesi ja organisatsioone, kes oleksid teerajajaks ja inspireeriksid muutusi nii poliitika kõrgeimal tasemel kui ka kohapeal kohalikes kogukondades. Meil kõigil on nii töö- kui ka isiklikus elus esindusõigus ja mõjuvõim, olgu see siis avalikus teenistuses, kodanikuühiskonnas, ettevõtluses või kohalikus kogukonnagrupis – meie häälel on kaalu. Tegutsemise aeg on nüüd. Üleminek heaolumajandusele ei toimu üleöö, kuid see on vajalik ja ennekõike võimalik.
Arusaam, et tervis pole lihtsalt valdkond, vaid niit, mis läbib iga meie elu aspekti, on see, mis mind edasi viib, isegi päevadel, mil tundub, et liigume pigem tagasi kui edasi.
Tervise seadmine selle ülemineku keskmesse aitab keskenduda muutustele ja neid edendada, suunates meid heaolumajanduse poole, mis on üles ehitatud võrdsusele, vastupanuvõimele ja hoolivusele.
Alba Godfrey
Alba on teadusplatvormi koordinaator. Ta keskendub keskkonnatervise ja tervisealase võrdsuse valdkonnale, aidates tipptasemel uuringuid poliitikasse ja praktikasse rakendada ning propageerides rohelist ja õiglast üleminekut. Alba juhib EuroHealthNeti panust mitmetesse programmi „Horisont Euroopa“ ja „Horisont 2020“ projektidesse, sealhulgas BEST-COST (keskkonnastressorite, näiteks õhusaaste, sotsiaal-majanduslike kulude hindamise metoodikate täiustamine), PSLifestyle (veebipõhise tööriista kaasloomine, mis võimaldab kõigil astuda isikupärastatud samme jätkusuutlikuma eluviisi suunas), BlueAdapt (kliimamuutustest tingitud muutustega meie vetes kohanemine viisil, mis vähendab tervisemõju) ja RESONATE (individuaalse ja kogukonna vastupanuvõime suurendamine looduspõhiste ravimeetodite abil).