Rootsi kogemus riikliku vaimse tervise strateegia väljatöötamisel ja elluviimisel ning enesetappude ennetamise jõupingutused.

Rootsi valitsus tutvustas uut riiklikku vaimse tervise strateegiat aastateks 2016–2020. Rootsi rahvatervise amet arutab siin, kui oluline on andmete analüüsimine ja levitamine edendamiseks ja ennetamiseks ning kuidas see toimib enesetappude vähendamisel.

Johanna Ahnquist, Jenny Telander ja Ida Erixon, Rootsi riiklik rahvatervise agentuur

Kuigi enamik lapsi ja täiskasvanuid Rootsis teatab, et neil on hea tervis, teatavad paljud ka korduvatest vaimsetest ja somaatilistest probleemidest, nagu peavalu, halb enesetunne ja unehäired. Tüdrukud teatavad vaimsetest ja somaatilistest probleemidest sagedamini kui poisid ning naistel on probleeme sagedamini kui meestel. Noored teatavad psühhosomaatilistest probleemidest sagedamini kui vanemad inimesed; alates 1980. aastate keskpaigast on Rootsis koolilastel, eelkõige 13- ja 15-aastastel tüdrukutel, suurenenud enese teatatud vaimsed ja somaatilised probleemid.

Vaimse tervise probleemide lahendamiseks on Rootsi valitsus otsustanud uue strateegia, mis käsitleb riiklikke jõupingutusi vaimse tervise valdkonnas aastatel 2016-2020. See strateegia põhineb viiel fookusvaldkonnal, mida peetakse vaimse tervise tugevdamiseks ja vaimuhaiguste ennetamiseks kõige olulisemaks:

  1. Ennetamine ja edendamine
  2.  Juurdepääsetavad varajased sekkumised
  3. Keskenduge haavatavatele rühmadele
  4. Osalemine ja õigused
  5. Organisatsioon ja juhtimine

Iga fookusvaldkond hõlmab igas vanuses inimesi - lapsi, noori, täiskasvanuid ja eakaid. Nii nagu fookusvaldkonnad töötati välja paljude erinevate sidusrühmade koostöös, rõhutab valitsus, et kogu valdkonna arendustöö peab toimuma samaaegselt ja koostöös. Rootsi rahvatervise ametil on selles tegevuses juhtiv roll.

Sel aastal töötab agentuur riiklikul tasandil välja tööd, et edendada kogu elanikkonna vaimset tervist ja ennetada vaimuhaigusi. Meie peamised ülesanded hõlmavad teadmiste kogumist, analüüsimist ja levitamist, et toetada tervise edendamist ja ennetavat tervisetööd vaimse tervise valdkonnas.

Oluline aspekt on vaimse tervise arengu jälgimine, näiteks riikliku rahvatervise uuringu „Tervis võrdsetel tingimustel” vormis, mida amet on alates 2004. aastast igal aastal läbi viinud. Laste ja noorukite vaimse tervise jälgimine ja tegurite hindamine nende tervise mõju aja jooksul on samuti selles töös olulised vahendid. Osaleme WHO koostöös läbi viidud uuringus „Tervisekäitumine kooliealistel lastel” (HBSC), mis uurib 11, 13 ja 15-aastaste noorte tervisemustreid 44 riigis üle WHO Euroopa piirkonna ja Põhja-Ameerika.

Meie vaimse tervise arengu jälgimise ja jälgimise töö eesmärk on anda sidusrühmadele laiaulatuslik kirjeldus Rootsi vaimse tervise seisundist ja seda mõjutavatest teguritest. Kogu oma tegevuse vältel pöörame erilist tähelepanu elanikkonna rühmadele, kellel on suurim oht ​​haigestuda.

Üks viis, kuidas me seda teeme, on ühendada teadusuuringute tulemused erinevate kirjandusülevaadetega piirkonnas nii ametis kui ka rahvatervise uurijatega.

Meie peamisteks partneriteks ja sidusrühmadeks on teised valitsusasutused, piirkonnad, maakonnanõukogud ja omavalitsused. Me levitame oma töö tulemusi oma piirkondlikele ja kohalikele kolleegidele peamiselt oma veebisaidi kaudu, aga ka aruannete ja teabelehtede ning muude sihipäraste teabevahetusvormide kaudu.

Enesetappude ennetamine

Rahvusvahelisest vaatenurgast on Rootsi enesetappude määr ELiga keskmiselt samal tasemel ning viimase 15 aasta jooksul on enesetappude arv langenud ligikaudu 20 protsenti, mis on kooskõlas suure osaga EList. Positiivne suundumus ei kehti aga noorte ja noorte täiskasvanute kohta, kus enesetappude määr on olnud pikka aega samal tasemel.

2008. aastal otsustas Rootsi parlament riikliku enesetappude ennetamise tegevuskava, mis sisaldab üheksa strateegilist tegevusvaldkonda enesetappude arvu vähendamiseks kogu elanikkonnas. Alates 2015. aastast on valitsus andnud Rootsi Rahvatervise Agentuurile ülesandeks koordineerida jõupingutusi tegevuskava üheksas valdkonnas riiklikul tasandil. Meie vastutus on:

  • arendama koordineerimist ja koostööd asjaomaste ametkondade ja enesetappude ennetamisega tegelevate sidusrühmade vahel riiklikul tasandil
  • arendada teadmiste loomist, teadmiste kogumist, teadmiste levitamist ja suuniseid asjaomastele sidusrühmadele

Samuti lasub meil vastutus enesetappude ennetamise töö jälgimise ja järelkontrolli eest ning avaldame iga-aastased aruanded selle valdkonna arengute kohta. Esimene sellelaadne aruanne avaldati 2017. aasta alguses. Nii nagu vaimse tervise valdkonnas, on ka enesetappude ennetamine koostöös tehtav töö ja me teeme koostööd paljude teiste valitsusasutuste, ametite, valitsusväliste organisatsioonide ja valdkonna teadlastega, et vähendada enesetappude arv Rootsis.

Privaatsuse eelistuskeskus

Telli meie meililistis

 

Olete edukalt uudiskirja tellinud

Teie taotluse saatmisel ilmnes viga. Palun proovi uuesti.

Teile tellitakse EuroHealthNeti igakuine uudiskiri „Health Highlights“, mis käsitleb tervislikku võrdsust, heaolu ja neid mõjutavaid tegureid. Lisateabe saamiseks selle kohta, kuidas me teie andmetega töötleme, külastage selle saidi jaotist „Privaatsus ja küpsised”.

Telli meie meililistis

 

Olete edukalt uudiskirja tellinud

Teie taotluse saatmisel ilmnes viga. Palun proovi uuesti.

Teile tellitakse EuroHealthNeti igakuine uudiskiri „Health Highlights“, mis käsitleb tervislikku võrdsust, heaolu ja neid mõjutavaid tegureid. Lisateabe saamiseks selle kohta, kuidas me teie andmetega töötleme, külastage selle saidi jaotist „Privaatsus ja küpsised”.

Selle veebisaidi sisu on masintõlgitud inglise keelest.

Ehkki täpsete tõlgete saamiseks tehti mõistlikke jõupingutusi, võib esineda vigu.

Vabandame ebamugavuste pärast.

Otse sisu juurde