Me teame, et varases lapsepõlves sekkumistel on suur investeeringutasuvus ja pikaajalised ühiskondlikud eelised. Miks me siis ei eelista varases lapsepõlves sekkumist? Siin vaatleme tegevuspoliitikat: kus me praegu oleme ja kuhu see Euroopa poliitiliste prioriteetide muutmise aasta meid viib.
Kaasautorid: Reka Tunyogi (Eurochild) ja Dorota Sienkiewicz (EuroHealthNet)
Keset käimasolevaid ELi tasandi poliitilisi arutelusid Euroopa tuleviku, jätkusuutlikkuse, tootlikkuse ja majanduskasvu, laste tervise ja heaolu ning nende õiguse nendes arengutes osalemise üle jäetakse mõnikord kahe silma vahele. Kõrgetasemelised poliitilised otsused tehakse ilma lähemalt uurimata, mis on Euroopas elavate laste jaoks oluline. Kõne ei saanud olla selgem:
- Laste deklaratsioonis, mis võeti vastu 7. mail ja mille koostasid lapsed, kutsutakse ELi juhte üles võimaldama ja julgustama laste kaasamist otsustamisse kohalikul, riiklikul ja ELi tasandil. [I]
- 70% eurooplastest soovib, et EL võtaks rohkem meetmeid tervise ja sotsiaalkindlustuse valdkonnas[ii]ja enamikule neist on hea tervis (98%) ja kvaliteetne haridus (93%) elus edasiliikumiseks hädavajalik[iii].
- Eurochildi ja UNICEFi 2018. aasta juunis käivitatud ühisuuringust selgub, et lapsed ja noored on kogu Euroopas kõige rohkem mures selle pärast, et nad ei leia vanemaks saades tööd. Kuna Kreekas on noorte töötus 43.6% ja Hispaanias 38.6%, on paljudes Euroopa riikides muret tunda juba 10 -aastaste laste seas. Lisaks ütles 74% vastanutest, et koolid ei valmista neid järgmiseks eluetapiks piisavalt ette.[iv]
Vaatamata viimastel aastakümnetel toimunud pidevale paranemisele ei ole laste tervis ja heaolu ELis kaugeltki täiuslik. Ligikaudu veerand ELi laste elanikkonnast elab vaesuses ja sotsiaalses tõrjutuses, mille tulemuseks on ebavõrdne juurdepääs ressurssidele ja võimalustele tervislikuks ja õnnelikuks lapsepõlveks, kvaliteetne haridus ja hilisem töötulemus. Sotsiaalne liikuvus Euroopa ühiskondades on ebaühtlane ja ei parane, mistõttu ebasoodsad olukorrad kanduvad sageli põlvest põlve.
„Keskmises OECD riigis” võib vaeste perede lastel vaesusest väljumiseks kuluda viis põlvkonda.
ELi tasandil kogutud andmed ei mõõda veel laste subjektiivset heaolu, kuigi on olemas näitajaid, mis kajastavad nende sotsiaalmajanduslikku olukorda ja mõningaid tervisealaseid tulemusi. Sellega seoses on tervitatav samm ELi rahastatud projekti (EuroCohort) käivitamine[Vi] ), esimene üleeuroopaline laste heaolu pikisuuring. Hiljuti välja töötatud lapsespetsiifilise materiaalse puuduse näitaja on nüüd võimeline jälgima laste juurdepääsu puudumist kaupadele, mis on olulised nende sotsiaalseks kaasamiseks.[Vii] ELi andmed peegeldavad ka järsku sotsiaalmajanduslikku gradienti-kuigi rahuldamata arstiabi vajavate laste koguarv on alla 2%, on vaeste rikaste lõhe silmatorkav: peaaegu 29% vaestest lastest Belgias, üle 15% Iirimaa ja peaaegu 12% Rumeenias teatavad probleemidest laste juurdepääsul arstiabile.[viii]
Ühiskonna ebavõrdsust saab kõige paremini lahendada lapsepõlves. Üksikisiku olude ja ühiskonna heaolu vahel on olemuslik seos. Me teame, et investeerimine algusaastatesse on esimene parim võimalus luua alus inimestele ja ühiskonnale. Kvaliteetsed, kuni viie lapse sünnini sekkumised, nagu peretoetus, haridus ja hooldus, tagavad kõrgema (13% rohkem) investeeringutasuvuse (ROI) kui hilisemad.[Ix] Sellise elutsükli lähenemisviisi rakendamiseks on vaja riiklikku poliitikat sotsiaalsete investeeringute toetamiseks. [X]
EuroHealthNet ja Eurochild usuvad, et lastesse investeerimine on nutikas ja väärtuslik. See ei tohi olla järelmõte. Tõepoolest, sotsiaalsete investeeringute paradigma põhjendus selles osas on „tugevdada inimeste praegust ja tulevast suutlikkust, aidates neil eluriskideks „valmistuda”, mitte lihtsalt tagajärgi „parandada”".[xi] Vaesuse ennetamine on pikaajaline investeering, mis nõuab poliitikakujundajatelt visiooni ja pühendumist. See ei ole poliitikavaldkond, kus soovitud tulemusi saab näha järgmisel valimisaastal. Eurochild koostas raamistiku nimega Childonomics, et mõõta lastega tehtavate finantsinvesteeringute sotsiaalseid ja majanduslikke tulemusi, et tõsta teadlikkust avalike ressursside investeerimisest juba varases nooruses.[xii]
ELi tasandi protsessid pakuvad sellisele prioriteetide muutmisele teatud toetust, sealhulgas Euroopa Komisjoni soovitus investeerimiseks lastesse (2013), Euroopa sotsiaalõiguste sammas (2017), nõukogu järeldused integreeritud alushariduse ja -hoolduse kohta (2018) märkides laste vaesuse vähendamise ELi prioriteediks. Aasta 2019 pakub ainulaadseid võimalusi, kuna Euroopa Liidu poliitiline maastik uueneb pärast Euroopa Parlamendi valimisi mais. Tulevane Euroopa Komisjon vastutab oma liikmesriikidele uue üldise poliitilise raamistiku väljatöötamise eest, millel võivad olla tugevamad sidemed säästva arengu eesmärkidega, ning see on võtmetähtsusega, et laste heaolu poliitilises päevakorras tähtsamaks muuta. Ka järgmine ELi pikaajaline eelarve peaks seda eesmärki täitma, sealhulgas tugevamate sidemete kaudu Euroopa poolaasta sotsiaalse mõõtmega, ELi majandus- ja sotsiaalpoliitika koordineerimismehhanismiga.
Tänu Euroopa Parlamendi tõukele on nüüd võimalus eraldada Euroopa Sotsiaalfondist pluss ELi raha (alates 2021. aastast), et lahendada kavandatava ELi lastegarantii kaudu laste puudust. Algatus toetaks haavatavas olukorras olevaid lapsi juurdepääsu põhiteenustele, nagu tervishoid, toitumine, haridus, eluase ning väikelaste haridus ja hooldus.[xiii]
Eelkõige aegadel, mil poliitilisi prioriteete saab ümber kujundada-nii paremaks kui halvemaks-on oluline, et (ala) riiklikud algatused ja meetmed tagaksid, et laste heaolu jääb nende uute ülesannete täitmisel otsustajate meelest. ELi institutsioonides.
Taust ja edasine lugemine.
- EuroHealthNet ja Eurochild on mõlemad partnerid ELi lastesse investeerimise liidus, mis koondab üle 20 Euroopa võrgustiku, kes jagavad kohustust lõpetada laste vaesus ja edendada laste heaolu kogu Euroopas ning soovivad täielikult rakendada Euroopa Komisjoni soovitust. Investeerimine lastesse - ebasoodsate olukordade tsükli murdmine ”. Ta on hiljuti pooldanud Euroopa Sotsiaalfondi pluss tugevdamist ELi eelarveläbirääkimistel.
- EuroHealthNeti riigivahetuse visiit Prantsusmaale (juuni 2018): Kõigile väikelastele tervisliku alguse andmine-vahetus tõenditel põhinevate sekkumiste üle. Visiidi käigus toodi esile mitmeid häid tavasid erinevates riikides üle Euroopa, sealhulgas Prantsusmaa uus tervishoiustrateegia 2018–2022, mis keskendub lastele, noortele ja vanematele (riikliku ennetuskava ja „toetava lapsevanema” kava kaudu), EuroPeristat ( 29 riiki, kes koguvad andmeid perinataalsete tervisenäitajate kohta,[xiv]
- „Paneme sotsiaalsed õigused lastele tööle”, Eurochild 2018 aruanne Euroopa poolaasta kohta[xv] annab hinnangu esimesele Euroopa poolaastale pärast Euroopa sotsiaalõiguste samba väljakuulutamist (november 2017), samuti pakub alternatiive Eurochildi liikmete riigipõhistele soovitustele. Aruanne põhineb 23 Eurochildi liikme 18 riigi sisendil.
- Reageerides aistingutele ELi tippametnike valiku ümber, esitas Eurochild hiljuti teadlikkuse tõstmise petitsiooni, milles kutsus üles kutsuma Euroopa Komisjoni lastevoliniku. Vaata lähemalt: http://www.commissionerforchildren.com
viited
[I] Bukarest ELi laste deklaratsioon laste osalemise kohta otsuste tegemisel riiklikul ja ELi tasandil. Eurochild, 2019. Juurdepääs 17. mail 2019 alates https://childrendeclaration.typeform.com/to/h8dSPt
[ii] Kaks aastat 2019. aasta Euroopa Parlamendi valimisteni. Euroopa Parlamendi spetsiaalne Eurobaromeeter. Euroopa Parlament, 2017. Juurdepääs 17. mail 2019 alates http://www.europarl.europa.eu/at-your-service/files/be-heard/eurobarometer/2017/two-years-until-the-2019-european-elections/analytical-synthesis/en-analytical-synthesis-two-years-until-the-2019-european-elections.pdf
[iii] Eurobaromeetri spetsiaalne uuring: kui õiglaseks peavad eurooplased elu ELis? Pressiteade. Euroopa Komisjon, aprill 2018. Juurdepääs 17. mail 2019 alates http://europa.eu/rapid/press-release_IP-18-3427_en.htm
[iv] Euroopa lapsed tahavad. Maailma lastekaitsepäeva tähistamiseks jagame laste ja noorte seisukohti üle Euroopa. Eurochild, november 2018. Juurdepääs 17. mail 2019 alates https://www.eurochild.org/fileadmin/public/05_Library/Thematic_priorities/05_Child_Participation/Eurochild/Europe_Kids_Want_Brochure.pdf
[v] Katkine sotsiaalne lift? Kuidas edendada sotsiaalset liikuvust. OECD, 2018. Juurdepääs 2. mail 2019 alates http://www.oecd.org/social/broken-elevator-how-to-promote-social-mobility-9789264301085-en.htm
[Vi] https://ec.europa.eu/social/main.jsp?langId=en&catId=89&newsId=9353&furtherNews=yes
[Vii] Lapsed jäävad ilma, kui neil puudub (taskukohasuse kaalutlustel) vähemalt kolm järgmistest esemetest: mõned uued riided; Kaks paari kingi; Värsked puu- ja köögiviljad iga päev; Liha, kana, kala iga päev; Sobivad raamatud; Vaba aja veetmise seadmed; Sisemängud; Vabaajategevused; Pidustused; Kutsu sõpru; Koolireisid; Puhkus; Majapidamine: asendage kulunud mööbel; Majapidamine: võlgnevused; Majapidamine: Internet; Leibkond: Kodu piisavalt soe; Majapidamine: auto
[viii] Laste rahuldamata meditsiinilised ja hambaravi vajadused. Euroopa Komisjon, Eurostat, veebruar 2019. Juurdepääs 17. mail 2019 alates https://ec.europa.eu/eurostat/web/products-eurostat-news/-/DDN-20190215-1
[Ix] https://heckmanequation.org/www/assets/2017/12/abc_comprehensivecba_JPE-SUBMISSION_2017-05-26a_sjs_sjs.pdf
[X] Varajase lapsepõlve arengule tervikliku lähenemise abil saate rohkem kasu. Heckmani võrrand, 2017. Juurdepääs 17. mail 2019 alates https://heckmanequation.org/www/assets/2017/01/F_Heckman_CBAOnePager_120516.pdf
[xi] Analüüs 2013. aasta soovitust laste investeerimise kohta. European Commission Staff Workign Document, 2017. Juurdepääs 2. mail 2019 alates http://ec.europa.eu/social/BlobServlet?docId=17618&langId=en
[xii] Childonomics. Lastele investeerimise pikaajalise sotsiaalse ja majandusliku väärtuse mõõtmine. Eurochild, 2017. Juurdepääs 17. mail 2019 alates https://www.eurochild.org/projects/childonomics/
[xiii] ELi lastegarantii. EL, mis aitab võidelda laste vaesusega. Eurochild, veebruar 2019. Juurdepääs 17. mail 2019 alates https://www.eurochild.org/fileadmin/public/03_Internal/Calls/Child_Guarantee_pdf_fin.pdf
[xiv] Kõigile väikelastele tervisliku alguse andmine-vahetus tõenditel põhinevate sekkumiste üle. Riigivahetusvisiit, 12. – 13. Juuni 2018 (Prantsusmaa). EuroHealthNet, 2018. Juurdepääs 2. mail 2019 alates https://eurohealthnet.eu/members-section/giving-all-young-children-healthy-start-exchange-evidence-based-interventions-saint
[xv] Sotsiaalsete õiguste rakendamine lastele. Eurochildi 2018. aasta aruanne Euroopa poolaasta kohta. Eurochild, 2018. Juurdepääs 17. mail 2019 alates https://www.eurochild.org/fileadmin/public/05_Library/Thematic_priorities/02_Child_Poverty/Eurochild/09_Eurochild_SemRep2018UPATED_31.10.2018.pdf
Réka Tunyogi
Réka Tunyogi on teinud koostööd laste ja noorte õigusi ja heaolu edendava Euroopa võrgustikuga Eurochild alates 2011. aastast. Praegu on ta advokaadi juhina vastutav Eurochildi mõjutamisstrateegia ja selle suhete jälgimise eest ELi institutsioonidega. Temaatiliselt jälgib ta Euroopa protsesse, mis aitavad kaasa laste vaesuse ennetamisele ja sellega võitlemisele ning edendavad laste õigusi kui poliitilisi prioriteete.
Dorota Sienkiewicz
Dorota on rahvatervise eestkõneleja, kellel on peaaegu 15-aastane poliitika- ja propageerimiskogemus Euroopa, riiklikul ja ülemaailmsel tasandil ning suur huvi tervisealase võrdsuse, vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse, varases eas ja haavatavate rühmade, vaimse tervise, soopoliitika ja toidu vastu. süsteemid. EuroHealthNeti poliitika vanemkoordinaatorina juhib Dorota poliitikaplatvormi, pakkudes partnerlusele poliitilist nõu ja teavet, töötades välja konsultatsioonivastuseid, pidades sidet ELi institutsioonide, selle strateegiliste ja ekspertrühmadega ning ELi rahvatervise ja sotsiaalsete õiguste sidusrühmadega.
Enne EuroHealthNetiga liitumist töötas Dorota mitmes Euroopa kodanikuühiskonna organisatsioonis rahvatervise ja rahvusvahelise arengu valdkonnas, sõltumatu konsultandina tervishoiu ja sotsiaalse õigluse valitsusväliste organisatsioonide ning WHO Euroopa tervisejuhtimise ja Euroopa tervislike linnade võrgustiku juures. Ta osales ka mitmes ELi terviseprogrammis ja Horisont2020 rahastatud projektis (JA CHRODIS+ & Best-ReMaP, ESIF Funds for Health, iFamily, FRESHER).