Autor Vesa Saaristo.
Soomes vastutavad oma elanike tervise ja heaolu edendamise eest omavalitsused (neid on 297. aastal Mandri -Soomes 2016). Siiski oli kuni üleriigilise võrdlusaluse käivitamiseni saadaval väga vähe täpset ja võrreldavat üleriigilist teavet tervist edendavate tegevuste kohta erinevates haldussektorites Soome omavalitsustes.
Teise põlvkonna TEAviisari veebiliides ilmus 2015. aasta novembris. TEAviisari on keskne roll tõenduspõhise poliitikakujundamise edendamisel ning see on tasuta ja saadaval aadressil http://www.teaviisari.fi/en/ soome, rootsi ja inglise keeles. Vahendi eesmärk on muuta kohalike omavalitsuste võetud meetmed nähtavaks ja anda teavet meetmete kohta, mis edendavad rahvatervist kohalikul tasandil. Erilist tähelepanu pööratakse organisatsioonide võimele integreerida tervise edendamine oma igapäevasesse tegevusse viisil, mis avaldab elanikkonna tervisemõju. TEAviisari pakub teavet ka riikliku poliitika kujundamiseks.
Andmete kogumine ja aruandlus põhineb teoreetilisel terviseedenduse suutlikkuse suurendamise raamistikul (HPCB), mis pakub võrreldavaid, objektiivseid näitajaid esmatasandi tervishoiu, põhihariduse, gümnaasiumihariduse, kutsehariduse, füüsilise tegevuse terviseedendustegevuse juhtimiseks, kavandamiseks ja hindamiseks sport, munitsipaalhaldus ja teenused vanematele inimestele.
Soome HPCB raamistik koosneb seitsmest mõõtmest. Tõhusaks toimimiseks peaks organisatsioon kaaluma kõiki mõõtmeid. Mõõtmed on järgmised:
- . kohustus strateegia dokumentide ja riiklike programmide kasutamise kaudu.
- . juhtimine kirjeldab, kuidas terviseedendust korraldatakse, määratletakse ja rakendatakse.
- . järelevalve elanikkonna tervist määravate tegurite kohta ja vajadustele hindaminesealhulgas teabe esitamist juhtkonnale ja valitud ametnikele.
- . ressursid terviseedenduse, näiteks oskuste ja personali põhjal.
- . tavasid või kirjalikud juhised.
- Elanike võimalused osalemine tegevuste ja teenuste kavandamisel ja hindamisel.
- Sektoripõhine põhifunktsioonid tervise edendamisel, mis peab olema olemas igas organisatsioonis.
Kõik andmed kogub iga kahe aasta tagant riiklik tervise- ja heaoluinstituut koostöös kõigi asjaomaste osalejatega. Kõik näitajad on faktilised, ei põhine enesehinnangutel ja kirjeldavad organisatsiooni protsesse või ressursse. Andmebaasi alumisel tasemel on 810 üksikindikaatorit, millest umbes 70 protsenti on dihhotoomsed (ei/jah). Kuus näitajat on protsendid ja ülejäänud kolm kuni kuus kategooriat.
Näitajaid saab vaadata vastavalt kohalikule, piirkondlikule või haldustasandile. Ühe kooli andmed kuvatakse kooli loal. Tõlgendamise lihtsustamiseks kuvatakse kõik näitajad nullist 100 -ni, 100 on hea tava ja soovitava kvaliteedi eest. Näitajad ja indikaatorite koondtulemused esitatakse graafiliselt, kasutades valgusfoori värve, kus roheline näitab head (skoor 75–100), kollane näitab keskmist (skoor 25–74) ja punane näitab halba kvaliteeti (skoor 0–24) . Alati on võimalik kokkuvõtetest saada üksikasjalikumaks teabeks, kuni üksikute näitajateni.
TEAviisari pakub kolme erinevat interaktiivset aruannet:
- Tulemuste vaates vaikimisi visualiseerimine on gabariit, kuid kasutaja saab suundumuste uurimiseks lülituda horisontaalribadele või aegridadele. Valitud graafikut toetab tabel, mis jääb graafiku muutmise ajal muutumatuks.
- Kaardivaade annab ülevaate olukorrast kogu riigis. Vaade on varustatud sõnaotsinguga indikaatorite otsimiseks.
- Top 10 loetleb valitud organisatsiooni või valitud piirkonna organisatsioonide peamised tugevused ja arengueesmärgid, lähtudes nende kõrvalekalletest kogu riigi tulemustest.
TEAviisari näitab, et omavalitsuste HPCB -d on võimalik võrreldaval ja objektiivsel viisil hinnata. Tulemuste läbipaistev tutvustamine kohalikele omavalitsustele ja omavalitsuste elanikele suurendab kohalike omavalitsuste vastutust ja läbipaistvust. Veebipõhine kasutajaliides võimaldab otsijatele kõigil tasanditel kiiresti juurdepääsu asjakohasele ja tõlgendatud teabele. Isegi kui tööriist oli mõeldud peamiselt omavalitsustele, on andmeid laialdaselt kasutatud ka riikliku poliitika kujundamisel ja näiteks tervishoiuseaduse ning spordi ja kehalise aktiivsuse edendamise seaduse rakendamise jälgimisel.
Proovige tööriista: TEAviisari
Brošüür: TEAviisari näitab valdade terviseedendustöö suunda
Tabel 1. Andmekogumised erinevate sektorite kohta. Viimases andmekogus käsitletud aasta, vastamismäär ja omavalitsused ning TEAviisaris avaldatud varasemate andmete aastad.
| Viimane andmete kogumine | Eelmine andmete kogumine | |||
| Tootmisaasta | Vastuse määr | Omavalitsused kaetud | ||
| Esmane tervishoiuteenus | 2016 | 96%, N = 158 | 284 | 2008, 2010, 2012,2014 |
| Põhiharidus | 2015 | 80%, N = 2497 | 293 | 2009, 2011, 2013 |
| Gümnaasiumiharidus | 2014 | 86%, N = 398 | 200 | 2012 |
| Kutseharidus | 2014 | 92%, N = 158 | 78 | 2012 |
| Kehaline aktiivsus | 2016 | 91%, N = 297 | 271 | 2010, 2012, 2014 |
| Omavalitsus | 2015 | 83%, N = 301 | 251 | 2011, 2013 |
| Teenused vanematele inimestele | 2014 | 100%, N = 209 | 301 | |
Meeskonnast
Vesa Saaristo, spetsialist (vesa.saaristo@thl.fi)
Pia Hakamäki, vanem planeerimisametnik
Hanna Koskinen, teadur
Kirsi Wiss, spetsialist
Timo Ståhl, peaspetsialist
Tervise ja heaolu riiklik instituut (THL), Soome
