Pandeemia ajal on juurdepääs tervishoiuteenustele piiratud ja meid on sunnitud rohkem eraldama. Kuidas saame nendes tingimustes aidata vanematel inimestel elada iseseisvat elu ja mängida oma kogukondades aktiivset rolli?
Kirjutas Monika Robnik1, Andreja Mezinec1, Ria Jagodic1, Luka Kronegger2 ja Mojca Gabrijelčič Blenkuš1
COVID-19 puhang on mõjutanud oluliselt kõiki Euroopa eluvaldkondi. Lisaks meie tervist ohustavale pandeemiale seab meie sotsiaalmajanduslikule süsteemile tõsiseid väljakutseid. Meie ühiskondade püsiv tervisealane ebavõrdsus on paljastatud. Sellel pandeemial saab olema kõige tugevam mõju puuduses elavate või keeruliste sotsiaalmajanduslike oludega silmitsi seisvate inimeste elu kohta. Oleme eriti mures selle pärast, kuidas see mõjutab sotsiaalselt ja majanduslikult keerulistes olukordades vanemaid inimesi. Samuti ei tohiks me unustada kultuuri- ja tervishoiuaspekte, mis aitavad vanematel elanikel iseseisvalt elada ja ühiskonnas aktiivselt osaleda.
COVID-19 pandeemia, nagu ka teised katastroofid, õõnestab eakate inimeste võimeid ja ellujäämisvõimalusi eriti hädaolukorrast tingitud vaimse tervise ja psühholoogiliste probleemide ning krooniliste haiguste ennetamise ja ravimise ning sotsiaalse toe pakkumise teenuste rikke tõttu. Lisaks peavad vanemad inimesed suhete hoidmist sageli nende heaolu keskseks, kuid sotsiaalne distantseerumine on muutnud ühiskonna kõigi elusid ning muutnud ka suhteid ja isiklikke kontakte. Lisaks, üksindus ja sotsiaalne isolatsioon võivad tervist mõjutada. Nõuanne avaliku tegevuse vältimiseks on vanemate inimeste liikuvust ja füüsilist aktiivsust vähendanud, mis võib põhjustada enneaegne sarkopeenia, eelnev purunemine ja nõrkus. Sellised arengud vähendavad kahjuks eakate inimeste sõltumatust. Praegune pandeemia on maapiirkondade vanemate inimeste tervisele ja heaolule eriti ebasoodne.
Siin kirjeldasime, kuidas mõjutab COVID-19 pandeemia konkreetselt kaugemate piirkondade vanemaid inimesi. Meie eesmärk ei ole anda täielikku ülevaadet - selle asemel on meie eesmärk tõsta teadlikkust, esitades mõningaid järeldusi konkreetsete küsimuste kohta seoses vananemisega kaugemates piirkondades üldiselt, kuid seda võiks kasutada ka praegusele olukorrale teadliku vastuse loomiseks .
Kas COVID-19 mõjutab kõiki vanemaid inimesi võrdselt? Milline on olukord äärealadel?
COVID-19 pandeemia ajal on mõned rühmad mõjutatud rohkem kui teised, näiteks sotsiaalselt isoleeritud, halva tervisega inimesed või madala sissetulekuga kogukonnad. Vaesemaid kogukondi on avalike teenuste kärpimine ja sotsiaalse infrastruktuuri (sotsiaalklubid, päevakeskused, raamatukogud jne) rängalt tabanud. Sotsiaalse isolatsiooni hilisemas elus määravad nii kohaliku naabruskonna omadused kui ka üksikisiku enda isiklikud omadused. Elamine puudustkannatavas piirkonnas, nii linnas kui ka maal, on seotud tõrjutuse tase. Sotsiaalne tõrjutus hilisemas elus on seotud paljude ebasoodsate tervise- ja heaolutulemustega, sealhulgas võimaliku pikaajalise haiguse süvenemise, puude, psühholoogilise stressi, madalama elukvaliteedi, rahuldamata sotsiaalhoolekande vajadustega ja suurenenud üksinduse oht. Maapiirkondade omadused, nagu madalam asustustihedus ja rohkem geograafiliselt hajutatud populatsioonid, muudavad see on keerulisem ja kallim luua ja hooldada linnapiirkondades levinud terviklikku teenindustaristut.
Lisaks juba mainitud tagajärgedele seisavad vanemad inimesed silmitsi COVID-19 nakatumise korral on tõsine oht haigestuda vananemisega kaasnevate füsioloogiliste muutuste ja võimalike terviseseisundite tõttu. Maapiirkondade vanemad inimesed on samuti majanduslikult ohus: nad elavad piirkondades, kus on kõrgem vaesus ja madalam kindlustuskaitse, mis veelgi süvendab ebavõrdsust.
Vananemine äärealadel - sidusrühmade arvamused
. Sloveenia Alpid on Sloveenia kauge piirkond, mis on paljude inimeste jaoks väga oluline eluruum. Sloveenias, nagu ka ülejäänud Euroopas, on rahvastiku vananemine, mis on suur väljakutse kõigile. Sisse Joonis 1 Sloveenia Alpi piirkonna üksikute omavalitsuste rahvastikupüramiidi esitatakse aastateks 1999 ja 2018. See näitab meile, et Sloveenia Alpide elanikkond vananeb.
Vastuseks Sloveenia elanikkonna vananemisele võttis riigi valitsus vastu Aktiivse vananemise strateegia 2017. aastal. See annab vastused demograafilistele väljakutsetele, millega meie ühiskond silmitsi seisab täna ja veelgi enam tulevikus. 2018. aastal hakkas NIJZ osalema projekt INTERREG Alpine Space Transnational Governance of Active and Healthy Aging (ASTAHG). ASTAHG ühendab viit Alpi riiki. Selle üldine eesmärk on uuendama avalikku poliitikat, mis on pühendatud Alpide ruumi populatsiooni aktiivsele vananemisele parandades riigiasutuste suutlikkust „koordineerida erinevate sektorite ja eri tasandite jõupingutusi, et reageerida kohandatud algatustega Alpide territoriaalsetele vajadustele”. Rahvastiku vajaduste rahuldamiseks tuvastas ASTAHG seitse valdkonda (tervishoid, pikaajaline hooldus, sotsiaalhoolekanne, iseseisev elu, heaolu, turism, liikuvus ja transport), mis on selle keskmes. Viimase aasta jooksul on NIJZ pühendanud spetsiaalse ASTAHG meeskonna, kes tegeleb tegevustega Sloveenia Alpide ruumi äärealadel. Suurem osa meie tööst tugineb koostööle riigiasutuste, kodanikuühiskonna, akadeemiliste ringkondade ja tööstuse sidusrühmadega.
Aastal jagas NIJZ veebiküsitluse tuvastas Sloveenia Alpide ruumi sidusrühmad. Küsitlus põhines juba olemasoleval riiklikul küsitlusel, kuid seda kohandati veelgi ASTAHG projekti eesmärgil, et saada ülevaade sellest, kuidas vanematele elanikele teenuseid osutatakse ja omavahel ühendatakse. Uuringus osales 198 huvirühma, millel oli kaks peamist esialgset tulemust. Esiteks küsisime sidusrühmadelt nende organisatsioonide kõige olulisemate eesmärkide kohta vanema elanikkonna toetamisel. Kõige olulisemaks valisid nad: 1) tervisliku eluviisi propageerimise eakamate elanike seas, 2) tervishoiuteenuste hea kättesaadavuse ja 3) teenused, mis toetavad elu äärealadel. Viimased kaks on COVID-19 piiramismeetmete valguses eriti olulised.
Teiseks kaardistasime organisatsioonid, mis osutavad teenuseid eakatele inimestele kauges Sloveenia Alpide ruumis. Keskmes olid omavalitsused, sotsiaalhoolekandeasutused ja tervishoiuasutused. Vähem seotud, kuid siiski asjakohased sidusrühmad on valitsusvälised organisatsioonid, vabatahtlike organisatsioonid ja haridusasutused- need kõik võiksid rohkem osaleda kaugemate piirkondade vanemate elanike ühises toetamises. Pärast praeguste piirangute leevendamist ja mõne uue normaalsuse juurde naasmist võib kaardistatud sidusrühmade võrgustik aidata meil mõista, kes kellega ühendab ja kui tugev see suhe on (joone paksus) - vt. Joonis 2. Lisaks võivad sidusrühmade kaarti kasutada piirkonna poliitikud või osalejad ning see võib osutuda ka eeliseks pärast COVID-19 pandeemiat.
Lisaks korraldas ASTAHG Sloveenia Alpide ruumi sidusrühmade arvamuste ja seisukohtade tundmaõppimiseks konverents. Kohalike kaugete kogukondade asjaomaste osalejate aktiivseks kaasamiseks hõlmas konverents ka töötuba. Töötoa peamised sõnumid olid, et peame olema teadlikud ja tunnistama vanema elanikkonna vajadusi, looma sidemeid sidusrühmade vahel ja hõlbustama kogemuste vahetamist. Rõhutati vabatahtliku töö potentsiaali ja väärtust. Töötoa käigus kogutud teave on kasulik ka praeguse COVID-19 pandeemia korral. Pandeemia on näidanud meile, kui tähtis on korrektne ja aus suhtlemine, koostöö erinevate sektorite vahel kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja riikidevahelisel tasandil ning et on oluline jagada häid tavasid ja julgustada vabatahtlikku tööd.
Milline on kaugemate piirkondade vanemate elanike tulevik seoses COVID-19-ga?
Eakate, nende perede ja nende hooldajate toetamine on Sloveenia pandeemiale igakülgse reageerimise oluline osa. Täpse teabe levitamine on ülioluline tagada, et eakad inimesed saaksid pandeemia ajal ja pärast seda selgeid sõnumeid ja ressursse selle kohta, kuidas füüsiliselt ja vaimselt tervena püsida. Vaja on sotsiaalselt puudustkannatavate eakate inimeste varajast avastamist. Lisaks saab tervishoidu paremini kohandada eakama elanikkonna vajadustega, tugevdades sotsiaal- või tervishoiutöötajate kohapealseid teenuseid. Meie esialgsed leiud viitavad ka sellele, et elu kaugemates piirkondades võiks olla lihtsam, kui elukeskkond muudetaks vanusesõbralikumaks. Lisaks ilmselgele kasule vananevale elanikkonnale aitaksid need meetmed ka tööjõudu kaugemates piirkondades meelitada ja hoida.
Lisaks on praegustes oludes selgunud, kui oluline on sidumine ja koostöö kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. ASTAHG projektis hõlbustab seda koostööd Rahvusvaheline juhtimisnõukogu.
Kogukonnas iseseisvalt elavate vanemate inimeste toetamine ja kaitsmine on igaühe kohustus. Hea tervis saab alguse kogukonnast. Pikemas perspektiivis peame kaaluma, kuidas meie tervishoiusüsteemid on üles ehitatud, nende jätkusuutlikkus ja võime kaitsta kõiki kriisiolukordades.
märkused
- Töötab Sloveenia riiklikus rahvatervise instituudis NIJZ
- Töötab Ljubljana Ülikooli sotsiaalteaduskonnas UL-FSS