Pandeemia ajal on juurdepääs tervishoiuteenustele piiratud ja meid on sunnitud rohkem eraldama. Kuidas saame nendes tingimustes aidata vanematel inimestel elada iseseisvat elu ja mängida oma kogukondades aktiivset rolli?
Kirjutasid Monika Robnik 1 , Andreja Mezinec 1 , Ria Jagodic 1 , Luka Kronegger 2 ja Mojca Gabrijelčič Blenkuš 1
COVID-19 puhang on oluliselt mõjutanud kõiki eluvaldkondi kogu Euroopas. Lisaks meie tervise ohustamisele tekitab pandeemia tõsiseid väljakutseid ka meie sotsiaalmajanduslikele süsteemidele . Meie ühiskondades püsiv tervisealane ebavõrdsus on ilmsiks tulnud. Sellel pandeemial on kõige suurem mõju puuduses elavate või rasketes sotsiaalmajanduslikes oludes olevate inimeste elule. Oleme eriti mures selle pärast, kuidas see mõjutab sotsiaalselt ja majanduslikult keerulistes olukordades olevaid eakaid. Samuti ei tohiks me unustada kultuurilisi ja tervishoiuaspekte, mis aitavad eakatel elada iseseisvalt ja aktiivselt ühiskonnas osaleda.
Nagu teisedki katastroofid, õõnestab ka COVID-19 pandeemia eakate inimeste ellujäämisvõimet ja ellujäämisvõimalusi, eriti hädaolukorrast tingitud vaimse tervise ja psühholoogiliste probleemide ning krooniliste haiguste ennetamise ja ravimise ning sotsiaalse toe pakkumise teenuste katkemise tõttu. Lisaks peavad eakad inimesed suhete hoidmist sageli oma heaolu keskmeks, kuid sotsiaalne distantseerumine on muutnud kõigi ühiskonnaliikmete elu ning ka suhteid ja isiklikke kontakte. Lisaks võivad üksindus ja sotsiaalne isolatsioon mõjutada tervist . Soovitus vältida avalikke tegevusi on vähendanud eakate liikuvust ja füüsilist aktiivsust, mis võib põhjustada enneaegset sarkopeeniat, eelhaprust ja haprust . Sellised arengud vähendavad kahjuks eakate iseseisvust. Praegune pandeemia on eriti ebasoodne maapiirkondade eakate tervisele ja heaolule.
Siin kirjeldasime, kuidas mõjutab COVID-19 pandeemia konkreetselt kaugemate piirkondade vanemaid inimesi. Meie eesmärk ei ole anda täielikku ülevaadet - selle asemel on meie eesmärk tõsta teadlikkust, esitades mõningaid järeldusi konkreetsete küsimuste kohta seoses vananemisega kaugemates piirkondades üldiselt, kuid seda võiks kasutada ka praegusele olukorrale teadliku vastuse loomiseks .
Kas COVID-19 mõjutab kõiki vanemaid inimesi võrdselt? Milline on olukord äärealadel?
COVID-19 pandeemia ajal on mõned rühmad kannatanud rohkem kui teised, näiteks need, kes on juba sotsiaalselt isoleeritud, halva tervisega inimesed või madala sissetulekuga kogukondades elavad inimesed. Vaesemaid kogukondi on rängalt tabanud avalike teenuste kärpimine ja sotsiaalse infrastruktuuri (selgitusklubid, päevakeskused, raamatukogud jne) kadumine. Sotsiaalset isolatsiooni hilisemas elus määravad nii kohaliku naabruskonna omadused kui ka inimese enda isiklikud omadused. Elu ebasoodsas piirkonnas nii linna- kui ka maapiirkondades on seotud suurenenud tõrjutusega . Sotsiaalne tõrjutus hilisemas elus on seotud mitmete kahjulike tervise- ja heaolumõjudega, sealhulgas võimaliku pikaajalise haiguse süvenemise, puude, psühholoogilise stressi, madalama elukvaliteedi, rahuldamata sotsiaalhooldusvajaduste ja suurenenud üksinduse riskiga . Maapiirkondade omadused, nagu väiksem rahvastikutihedus ja geograafiliselt hajutatum elanikkond, muudavad linnapiirkondades tavalise tervikliku teenindusinfrastruktuuri loomise ja hooldamise keerulisemaks ja kallimaks .
Lisaks juba mainitud tagajärgedele on eakatel COVID-19 nakatumisel märkimisväärne risk raske haiguse tekkeks vananemisega kaasnevate füsioloogiliste muutuste ja võimalike kaasnevate terviseprobleemide tõttu. Maapiirkondades elavad eakad on samuti majanduslikult ohustatud: nad elavad piirkondades, kus on kõrgem vaesusmäär ja madalamad kindlustuskaitse määrad , mis süvendab veelgi ebavõrdsust.
Vananemine äärealadel - sidusrühmade arvamused
Sloveenia Alpid on Sloveenia eraldatud piirkond, mis on paljude inimeste jaoks väga oluline elupaik. Nagu ka ülejäänud Euroopas, on ka Sloveenias vananev elanikkond, mis on kõigile suur väljakutse. Joonisel 1 on esitatud Sloveenia Alpide piirkonna üksikute omavalitsuste rahvastikupüramiid aastate 1999 ja 2018 kohta. See näitab, et Sloveenia Alpide elanikkond vananeb.
Vastuseks Sloveenia vananeva rahvastikuga seotud probleemidele võttis valitsus 2017. aastal vastu aktiivse vananemise strateegia. See pakub lahendusi meie ühiskonna ees seisvatele demograafilistele probleemidele nii täna kui ka tulevikus. 2018. aastal hakkas NIJZ osalema INTERREG Alpide piirkonna aktiivse ja terve vananemise rahvusvahelise juhtimise (ASTAHG) projektis . ASTAHG ühendab viit Alpide piirkonna riiki. Selle üldeesmärk on uuendada Alpide piirkonna elanikkonna aktiivsele vananemisele suunatud avalikku poliitikat, parandades avaliku sektori asutuste suutlikkust „koordineerida eri sektorite ja eri tasandite jõupingutusi, et reageerida Alpide territoriaalsetele vajadustele kohandatud algatustega“. Rahvastiku vajaduste rahuldamiseks määras ASTAHG kindlaks 7 valdkonda (tervishoid, pikaajaline hooldus, sotsiaalhooldus, iseseisev elu, heaolu, turism, liikuvus ja transport), mis on selle põhirõhk. Viimase aasta jooksul on NIJZ pühendanud spetsiaalse ASTAHG meeskonna, et tegeleda tegevustega Sloveenia Alpide piirkonna äärealadel. Suurem osa meie tööst tugineb koostööle avaliku sektori asutuste, kodanikuühiskonna, akadeemiliste ringkondade ja tööstuse sidusrühmadega.
2019. aastal saatis NIJZ Sloveenia Alpide piirkonna tuvastatud sidusrühmadele veebiküsitluse . Uuring põhines olemasoleval riiklikul küsitlusel, kuid seda kohandati ASTAHG projekti jaoks veelgi, et saada ülevaade sellest, kuidas vanemaealisele elanikkonnale teenuseid osutatakse ja kuidas need on omavahel seotud. Küsitluses osales 198 sidusrühma ja sellel oli kaks peamist esialgset tulemust. Esiteks küsisime sidusrühmadelt nende organisatsioonide kõige olulisemate eesmärkide kohta vanemaealiste elanikkonna toetamisel. Kõige olulisemaks valisid nad: 1) tervisliku eluviisi edendamise vanemaealiste seas, 2) tervishoiuteenuste hea kättesaadavuse ja 3) teenused elu toetamiseks äärealadel. Kaks viimast on eriti olulised COVID-19 eriolukorda arvestades.
Teiseks kaardistasime organisatsioonid, mis pakuvad teenuseid eakatele Sloveenia kaugetes Alpides. Keskmes olid omavalitsused, sotsiaalhoolekandeasutused ja tervishoiuasutused. Vähem seotud, kuid siiski olulised sidusrühmad on valitsusvälised organisatsioonid, vabatahtlike organisatsioonid ja haridusasutused – kõik need võiksid olla rohkem kaasatud kaugemate piirkondade eakate elanikkonna ühisesse toetamisse. Pärast praeguste piirangute leevendamist ja uue normaalsuse vormi juurde naasmist võib kaardistatud sidusrühmade võrgustik aidata meil mõista, kes kellega sidemeid loob ja kui tugev see suhe on (joone paksus) – vt joonis 2. Lisaks saaksid sidusrühmade kaarti kasutada piirkonna poliitikud või tegelased ning see võib osutuda eeliseks ka pärast COVID-19 pandeemiat.
Lisaks korraldas ASTAHG Sloveenia Alpide piirkonna sidusrühmade arvamuste ja seisukohtade tundmaõppimiseks konverentsi . Kohalike äärealade asjaosaliste aktiivseks kaasamiseks hõlmas konverents ka töötuba. Töötoa põhisõnumid olid, et peame olema teadlikud ja tunnustama vanema elanikkonna vajadusi, looma sidusrühmade vahel sidemeid ja hõlbustama kogemuste vahetamist. Rõhutati vabatahtliku töö potentsiaali ja väärtust. Töötoa käigus kogutud teave on kasulik ka praeguse COVID-19 pandeemia ajal. Pandeemia on näidanud meile, kui oluline on korrektne ja aus suhtlus, koostöö eri sektorite vahel kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil ning kui oluline on jagada häid tavasid ja julgustada vabatahtlikku tööd.
Milline on kaugemate piirkondade vanemate elanike tulevik seoses COVID-19-ga?
Eakate, nende perekondade ja hooldajate toetamine on Sloveenia pandeemiale reageerimise tervikliku osa oluline osa. Täpse teabe levitamine on ülioluline , et tagada eakatele selged sõnumid ja ressursid selle kohta, kuidas pandeemia ajal ja pärast seda füüsiliselt ja vaimselt tervena püsida. Sotsiaalselt puudust kannatavate eakate varajane avastamine on vajalik. Lisaks saab tervishoidu paremini kohandada eaka elanikkonna vajadustele, tugevdades sotsiaal- või tervishoiutöötajate kohapealseid teenuseid. Meie esialgsed tulemused näitavad ka seda, et elu äärealadel võiks olla lihtsam, kui elukeskkond muudetaks vanusesõbralikumaks. Lisaks ilmselgetele eelistele vananevale elanikkonnale aitaksid need meetmed ka tööjõudu äärealadel ligi meelitada ja seal hoida.
Lisaks on praegustes oludes selgeks saanud, kui oluline on omavaheline seotus ja koostöö kohalikul, piirkondlikul, riiklikul ja rahvusvahelisel tasandil. ASTAHG projektis soodustab seda koostööd rahvusvaheline valitsemise nõukogu.
Kogukonnas iseseisvalt elavate vanemate inimeste toetamine ja kaitsmine on igaühe kohustus. Hea tervis saab alguse kogukonnast. Pikemas perspektiivis peame kaaluma, kuidas meie tervishoiusüsteemid on üles ehitatud, nende jätkusuutlikkus ja võime kaitsta kõiki kriisiolukordades.
märkused
- Töötab Sloveenia riiklikus rahvatervise instituudis NIJZ
- Töötab Ljubljana Ülikooli sotsiaalteaduskonnas UL-FSS
Monika Robnik Levart
Monika Robnik Levart on õppinud Ljubljana ülikooli terviseteaduste teaduskonnas sanitaartehnikat. 2017. aastal omandas ta magistrikraadi. Praegu töötab Monika Rahvatervise Instituudis (NIJZ) sanitaarinsenerina. Ta on eriti huvitatud vananemise, ebavõrdsuse ja toitumise valdkondadest.
Andreja Mezinec
Andreja Mezinec on lõpetanud juhtimiskorralduse ja ühiskondliku tegevuse. Pärast 10 aastat erasektoris töötamist asus ta rahvatervise valdkonda. Nüüd töötab ta riiklikus rahvatervise instituudis Nova Goricas riikliku terviseedendajana. Viimase viie aasta jooksul on ta pühendanud oma töö aktiivse ja tervisliku vananemise valdkonnale. Ta osales aktiivselt projektis AHA.SI (aktiivne ja tervislik vananemine Sloveenias) ning NIJZ Nova Gorica piirkondlikus üksuses. Koos kolleegidega hoolitseb ta Põhja -Primorska piirkonna vananeva elanikkonna väljakutsete eest ning juhtis nüüd ka tema koordineeritava projekti ASTAHG tegevusi.
Ria Jagodic
Ria Jagodic on lõpetanud Ljubljana ülikooli terviseteaduskonna ja Maribori ülikooli organisatsiooniteaduskonna. Ta on töötanud NIJZ -s 15 aastat ennetavate terviseprogrammide ja terviseedenduse valdkonnas. Viimastel aastatel on ta töötanud ka vananemise valdkonnas. Praegusel ametikohal on ta riiklik terviseedendaja NIJZi Kranji piirkondlikus üksuses.
Dr Luka Kronegger
Dr Luka Kronegger on seotud Ljubljana ülikooli sotsiaalteaduskonna dotsendi ja teadurina ning KU Leuveni sotsioloogiliste uuringute keskuse külalisprofessorina. Ta töötab väikestes, loomingulistes ja produktiivsetes kõrgelt kvalifitseeritud teadlaste meeskondades. Tema organiseerimis-, suhtlemis- ja juhtimisoskused omandati ja koolitati ametlike ja mitteametlike koolituste kaudu, uurimisprojektide kallal ja valitsusväliste organisatsioonide juhtivatel kohtadel.
Dr Mojca Gabrijelčič Blenkuš
Dr Mojca Gabrijelčič on arst, rahvatervise spetsialist, doktorikraadiga sotsiaalteadustes. Tema huvivaldkonnad ja teadmised on tervisedenduse lähenemisviisid, avalik poliitika, tervise võrdsuse ja heaolu majandus, toitumine ja füüsiline aktiivsus, vananemine ja nõrkus ning elukvaliteet. Mojca oli JA Best-ReMaP 2020–2023 teaduslik koordinaator ja temast saab uue JAPrevent NCD 2024–2027 poliitika jätkusuutlikkuse töörühma koordinaator. EuroHealthNeti endise presidendina on ta EuroHealthNeti partnerluse juhatuse aunõunik. .