Sest the esimest korda kümnendi jooksul Belgia eesistumine Euroopa Liidu Nõukogu otsus on seadnud vaimse tervise ja heaolu ELi tegevuskava esiplaanile. Vestluses Belgia asepeaministri ning sotsiaal- ja rahvaterviseministri Frank Vandenbroucke'iga uurimed EL-i eesistujariigi Belgia visioonilistesse algatustesse, kuidas Belgia võitleb Euroopa töötajate vaimse tervise eest ja rõhutab vaimse tervise teadlikkuse jätkumise üliolulist vajadust mitte ainult praegu, vaid ka järgmistel aastatel.
Kuna EL-i valimised toimusid selle kuu alguses, on nüüd aeg seada paika päevakord ja kujundada narratiivid, mis viivad mõttekatele muutustele, peegeldades minevikku ja liikudes tulevikuideaalide poole. Kuhu aga sobib vaimne tervis ja heaolu keset Brüsseli poliitilist kõmu?
Kui vaimne tervis on poliitiliste päevakordade osas tagaplaanile surutud, on vaimne tervis viimastel aastatel pälvinud nii ühiskonna kui ka valitsuste tähelepanu ning positiivne vaimse tervise liikumine on kogu Euroopas hoogu saanud. Pole üllatav, et hiljutised kriisid, nagu pandeemia ja elukalliduse tõus, on ühiskonda ümber kujundanud ja sellest tulenevalt muutnud poliitikakujundajate lähenemist vaimsele tervisele.
"Ükski Euroopa kodanik pole säästnud järjestikustest kriisidest, millega hiljuti silmitsi seisime. Vundamendid, mis aitavad suundumust ümber pöörata, on olemas, riiklikke õigusakte kogu Euroopas võib vaadelda kui head tava ning avalikus ja erasektoris on palju algatusi. mis võib anda inspiratsiooni, ”ütleb Vandenbroucke.
2023. aasta osutus vaimse tervise jaoks suureks aastaks. Eelmise aasta juunis avalikustas Euroopa Komisjon oma kõigi aegade esimese visiooni an Üleeuroopaline terviklik lähenemisviis vaimsele tervisele, tunnistades, et vaimne tervis on inimese üldise tervise lahutamatu osa. Peagi järgnes Euroopa Parlamendi poolthääl a aru kutsudes üles otsima rohkem otsest rahastamist, et võidelda Euroopas kasvavate vaimse tervise probleemidega, mis on oluline poliitiline signaal vaimse tervise teadlikkuse tõstmiseks.
Vaimse tervise taastamine kindlalt lauale
Kui Belgia 2024. aasta jaanuaris EL-i nõukogu eesistujaks sai, oli üks tema julgeid ja ambitsioonikaid missioone tõsta vaimne tervis kindlalt uuesti poliitilist päevakorda, eriti mis puudutab töötajate heaolu.
"Vaimne tervis töökohal on jäänud liiga kauaks varju. Kogu Euroopas on töölt puudumised tõusuteel, esilekerkivad tehnoloogiad nagu tehisintellekt avaldavad sügavat mõju töömaailmale ning töö- ja töövälise aja piirid muutuvad häguseks,” selgitab Vandenbroucke.
Eesistujariigi Belgia ülioluline üleskutse? Tunnistada vaimse tervise tähtsust toetava töökeskkonna edendamisel. "Töö alustamine, vaimse tervise häiretega inimeste juurdepääs tööle on meie kiiresti arenevas ühiskonnas tungiv probleem," ütleb Vandenbroucke.
Ulatuslik teadustöö on paljastanud COVID-19 kahjuliku mõju inimeste vaimsele tervisele ja heaolule. Alates pandeemia algusest on ärevuse ja depressiooni esinemissagedus hüppeliselt kasvanud 25%. Nende väljakutsete suhtes on eriti haavatav Euroopa tervishoiu- ja sotsiaaltööjõud, kes võitlevad läbipõlemise ja moraalse stressiga, töötades väsimatult, et rahuldada oma teenustele esitatavaid nõudmisi. Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) on juba saatnud selge hoiatuse, et muutusi on vaja. Kirjeldades Euroopa tervishoiutöötajate hetkeseisu kui a "tiksuv viitsütikuga pomm", hoiatab organisatsioon, et ilma viivitamatute meetmeteta võivad lüngad tervishoiu- ja hooldustöötajate hulgas tuua kaasa katastroofi Euroopa piirkonnale.
Sellegipoolest on silmapiiril lootust. Neli aastat pärast pandeemia algust kaaluvad valitsused nüüd uuesti, kuidas saaks eurooplaste vaimset tervist ja heaolu selliste seismiliste väljakutsete korral paremini kaitsta.
"Arvestades negatiivset seost pikkade töölt puudumise ja tööle naasmise vahel, on vaimse stressi sümptomitega töötajate varajane avastamine, suunamine ja nende eest hoolitsemine tohutu tähtsusega, et vältida sümptomite ägenemist, mis võivad põhjustada tõsisemaid haigusseisundeid või kaasuvaid haigusi. Seega tuleb vastavalt tegutsemiseks arvestada organisatsiooniliste ja individuaalsete teguritega, mis võisid kaasa tuua vaimse tervise probleemide tekkimise,“ rõhutab Vandenbroucke.
Tõkete murdmine: tööle naasmise toetamine
Tänapäeva kiiresti muutuvas maailmas, kus on pidevad väljakutsed, on vaimse tervise probleemidega inimestele juurdepääsu tagamine esmatähtis. Igaüks, olenemata tööalasest staatusest (töötaja, töötaja, tööandja jne), väärib juurdepääsu ennetavatele vaimse tervise teenustele. Nende teenuste (nt jälgimine, sõelumine ja tugi) kohandamine on iga inimese konkreetsete vajaduste rahuldamiseks hädavajalik.
"Vaimse tervisega tegelemist ei saa enam teha isoleeritult, see tuleb integreerida laiematesse poliitikaraamistikesse," ütleb Vandenbroucke. "Tööturule juurdepääsu hõlbustamine on osa Euroopa sotsiaalõiguste samba eesmärkidest, aga ka sotsiaalkaitse ja kaasamine üldiselt."
Euroopa töökoha heaolu juhendamine
Belgia lähenemine vaimse tervise edendamisele töökohal pakub väärtuslikku teavet ülejäänud Euroopa jaoks. Sellised algatused nagu föderaalameti läbipõlemise pilootprojekt, FEDRIS, mis on suunatud tervishoiusektori töötajatele, pakub kaheaastase nõustamise trajektoori koos individuaalsetele ja töökeskkonnale kohandatud meetmetega ning on näidanud positiivseid tulemusi nii vaimse kui ka füüsilise heaolu parandamisel. See on viinud programmi laiendamiseni kõikidesse sektoritesse.
"Enamik vaimse tervise probleemidega inimesi sooviks palgalist tööd. Osa neist on aga töötud. Vaimse tervise probleemidega inimeste toetamine tööle naasmisel on hädavajalik," ütleb Vandenbroucke.
Belgias vastu võetud Individuaalne paigutus ja tugi (IPS) tööhõive lähenemisviisi eesmärk on kõrvuti tööle naasmise poliitikaga intensiivselt toetada jätkusuutlikku ja kaasavat tööhõivet. See rahvusvaheliselt oma tõhususe poolest tunnustatud tõenduspõhine lähenemine saadab mõõdukate kuni raskete vaimse tervise probleemidega inimesi võimalikult varajase tööotsimisega ning jätkab neile personaalse toe pakkumist ka pärast töö leidmist.
2023. aasta detsembris viis Belgia lõpule ka algatuse „Liivakastid”. Selle tervishoiuspetsialistidega koostööprojekti eesmärk oli mõista, kuidas suurendada tervishoiuasutustes töötamise atraktiivsust ja mugavust.
"Belgia haiglate tegevuskeskkondades katsetati ja viimistleti mitmeid kontseptsioone ja konkreetseid ideid. Koostöö tervishoiutöötajatega ja katsetused nende töökeskkondades olid vajalikud selleks, mida tahtsime saavutada: tahtsime alustada sellest, mis on juba olemas," selgitab Vandenbroucke. .
Kas töökoha psühhosotsiaalsete riskide kohta tuleb EL direktiiv?
Psühhosotsiaalsete riskide äratundmine töökohal on saanud hoo sisse ka rahvusvahelistes õigusraamistikes. Instrumendid nagu Inimõiguste ülddeklaratsioon, ILO konventsioonid tööohutus ja -tervishoid, vägivald ja ahistamine töölJa Euroopa sotsiaalharta rõhutavad nende riskidega tegelemise tähtsust. ELi tasandil on Euroopa sotsiaalõiguste sammas (EPSR) tähendas nihet ELi tasandi tööheaolu alase tegevuse peamise võrdluspunktina.
Sellegipoolest rõhutavad liikmesriikide eeskirjade erinevused vajadust ühtse tegevuse järele, et tagada Euroopa töötajate järjepidev kaitse. Järgmisel Euroopa Komisjonil tuleb otsustada, kas esitada psühhosotsiaalsete riskide kohta töökohal seadusandlik ettepanek, tõenäoliselt direktiivi vormis.
"See direktiiv peaks sisaldama vähemalt järgmisi elemente: ulatus, psühhosotsiaalsete riskide ühtne määratlus ja kõigi heaolupoliitika väljatöötamisse ja kohaldamisse kaasatud ettevõttes osalejate roll, pöörates erilist tähelepanu teavitamisele ja koolitusele. kehtestama ka minimaalsed ennetusmeetmed, võttes arvesse töö iseärasusi, töökorraldust, inimestevahelisi suhteid tööl, töötingimusi ja füüsilist töökeskkonda määrata psühhosotsiaalsed riskid," ütleb Vandenbroucke.
Euroopa tulevase heaolu plaani koostamine
Belgia keskendumine vaimsele tervisele on positiivne näide, mis rõhutab heaolu töökohal esikohale seadmise tähtsust. Vaimse tervise kaalutluste integreerimine tööhõivepoliitikasse peegeldab kasvavaid jõupingutusi vaimne tervis kõigis poliitikates, sillutades teed kõigi eurooplaste tervema ja toetavama tuleviku poole.
Tulevikku vaadates on üha suurem üleskutse pühenduda Euroopa vaimse tervise aasta. Selline algatus võib tuua palju kasu, sealhulgas vähendada häbimärgistamist, tõhustada haridust ja poliitika väljatöötamist. Ühildudes laiemate jõupingutustega, nagu näiteks ELi vaimse tervise strateegia, võib see katalüseerida kõikehõlmavaid meetmeid vaimse tervise probleemide lahendamiseks kogu Euroopas.
"Üldiselt oleks vaimsele tervisele pühendatud Euroopa aasta märkimisväärne samm vaimse tervisega seotud keeruliste probleemide lahendamisel ning sellel võiks olla otsustav roll tervema ja toetavama Euroopa edendamisel," ütleb Vandenbroucke.
"Meil on Euroopa tasandil veidi järele jõuda, nii et võib-olla peaksime kõik järgmised kümme aastat muutma vaimse tervise alase teadlikkuse tõstmise Euroopa aastaks."
Ruth Thomas
Ruth liitus EuroHealthNeti meeskonnaga 2022. aasta aprillis kommunikatsiooniametnikuna.
Tal on BA Hons kraad trükiajakirjanduses Gloucestershire'i ülikoolist (Ühendkuningriik) ja ta on töötanud mittetulundussektoris üle kümne aasta. Ruth on rakendanud oma suhtlemisoskusi mitmel ametikohal, sealhulgas energiakaubanduse ühingus Brüsselis ja osana riiklikust uurimisvõrgustikust (Sêr Cymru / Stars Wales), kus ta asus Ühendkuningriigi ülikoolis.