Otsused on nüüd tehtud; surnuks on valatud isiksused, kes juhivad järgmise viie aasta jooksul ELi institutsioonide võimukoridore. Igas poliitilises pealinnas on alati palavikulisi spekulatsioone uute administratsioonide seadmise kohta. Brüssel pole erand: see juhtub seal lihtsalt kolmekümnes keeles. Nii et EuroHealthNet on jälginud, kuid hoidunud liitumast oletuste, sosistamise ja pettustega, mis on kõlanud institutsioonide ja nende lobistide „Brüsseli küla” ümber. Kuid viis kuud pärast seda, kui valijad said oma sõna Euroopa Parlamendi valimistel, teame nüüd, kes sellel foorumil äri ajab; kes juhib Euroopa Komisjoni; ning kes annavad endast parima, et esindada riigipeade ja valitsusjuhtide nõukogu presidendi kaudu ELi liikmesriikide sageli lahkarvamusi.
Clive Needle poolt
Parlament ja nõukogu peavad nõustuma ametisse nimetamisega komisjoni kolleegiumisse, kuhu kuuluvad 28 volinikku, üks igast riigist, kes annavad poliitilise juhtimise ELi täidesaatvale osale. Selle pea oli juba enne suvevaheaega otsustatud: Luksemburgi endine peaminister Jean-Claude Juncker oli neil Euroopa Parlamendi valimistel olnud kristlike demokraatide kampaania juht ja teda peeti napilt oma lubaduste täitmise õiguseks. sätestatud kümnepunktilises plaanis. Kui me ütleme „hüvasti Barosso” Jose Manuel Barosso kümneaastasele valitsemisajale, mis vaieldamatult nägi tervise halvenemist elava mälu halvima majanduskriisi ajal, kas võime uuelt luudalt paremat oodata? Eriti mehelt, kes tegelikult töötas koos president Barossoga härrana Euro, kui ta juhtis rahandusministrite eurorühma 2005–13?
Selgete tervise- ja heaoluprioriteetide puudumine teeb EuroHealthNetile rohkem kui väikese mure. Oleme märkinud M. Junckeri üldist majanduskasvule suunatud ja dereguleerivat lähenemist turgudele. Seda rakendatakse hoolimata majanduslikest ja muudest tõenditest, mis on kasulikud rasvunud keskkonnaga tegelemisel, tegelemisel halvenevate füüsiliste ja sotsiaalsete teguritega tööl ja kogukondades ning õiglasemate riikide suhtelisel edul.
Vytenis Andriukaitise nimetamisel tervise- ja toiduohutuse volinikuks võib aga olla tugev tervisekaitse meister kõigis ELi poliitikavaldkondades. Andrukaitis on olnud Leedu tervishoiuminister; ta avaldas muljet paljudele selle riigi hiljutise ELi eesistumise ajal ning avaldas muljet ka Euroopa Parlamendi liikmetele kinnituskuulamisel kohustusega edendada, kaitsta ja ennetada. Ta vajab kogu abi, mida ta saab: tema M. Junckeri volikirjas seati esikohale seaduslikud ja turuotsused geneetiliselt muundatud organismide (GMO) kohta, mis on kurikuulsalt keeruline toimik; pandeemiaks valmisolekut just nagu Ebola domineerib ülemaailmsetes pealkirjades; ja tervishoiusüsteemide toimimist ajal, mil paljude riiklike teenuste jätkusuutlikkus on küsimärgi all - ometi puudub ELil volitused tegutseda isegi siis, kui ta leiab lahendused.
Andriukaitise sitkus on kahtlemata: ta juhtis Euroopa Parlamendi liikmete küsitlemisele tähelepanu tema vastupidavusele Nõukogude gulaagidele. Tal on vaja diplomaatilisi oskusi, mida ta oma eesistumise ajal juhtimisel näitas
veenma endisi kaastööministreid, kuidas sobitada oma head sõnad nõukogu järeldustes tervise ja võrdsuse kohta käegakatsutavate meetmetega, sealhulgas rahandusega. Ta võib vajada veelgi suuremat otsustavust, et ületada mõne kaasvoliniku soovimatus käsitleda positiivselt tervise ja heaolu tegureid. Junckeri prioriteetide elluviijaks on seitsme asepresidendi näol „supervolinike” uus alamkiht. Tee nende kaudu uute tervist toetavate poliitikateni, mis vastaksid Maailma Terviseorganisatsiooni Euroopa 2020. aasta strateegia ambitsioonidele, tundub tõepoolest raske, hoolimata hilinenud, kuid teretulnud jätkusuutlikkuse eraldamisest Frans Timmermansi pädevusse, kes saab esimeseks asepresidendiks Parema õigusloome, institutsioonidevaheliste suhete, õigusriigi ja põhiõiguste harta volinik.
Oleks olnud mõistlik, kui igaüks seitsmest suurejoonelisest oleks vastutav ühe eest ELi 2020. aasta aruka, jätkusuutliku ja kaasava majanduskasvu juhtprioriteetidest, mida EÜ talitused on püüdnud saavutada suure vastupanu, mõistmatuse ja isegi vaenulikkuse tõttu. oma riigi head kodanikud. Kuid kahjuks ei: nad filtreerivad hoopis kõik uued algatused, kus räägitakse palju nn bürokraatia vähendamisest, mida peetakse ettevõtetele kahjulikuks, sealhulgas tervise- ja ohutuseeskirjadest. Fiasko, mis puudutas turu, tööstuse ja ettevõtluse volinikule ravimite reguleerimise ja järelevalve eest vastutuse ümberjaotamist, ei tõotanud midagi head ja see lahendati kiiruga valitsusväliste organisatsioonide ja poliitilise pahameele tõttu. Loodame, et see polnud õlekõrs kogu halvas tuules.
Vastutus „sotsiaalsema Euroopa” valimise eest lasub kauaaegsel parlamendiliikmel Marianne Thyssenil Belgiast, kes hakkab juhtima tööhõivet, sotsiaalasju, oskusi ja sotsiaalset liikuvust. Tema volitused seavad selgelt prioriteediks majanduskasvu eesmärgid, eelkõige noorte kõrge tööpuudusega võitlemise, mida tervishoiu eest võitlejad on nimetanud rahvatervise hädaolukorraks. Kuid avalike teenuste või eelarvete kasv ei ole tema päevakorras, pigem on see vastupidine tõhustamisele, kuna laialdane kokkuhoid jätkub. Riikide suutmatus täita vaesuse vähendamise eesmärke tekitab palju muret, eriti laste pärast. Uudiseid vaesusevastase platvormi ja konventsiooni ning 2012. aasta sotsiaalsete investeeringute paketi (SIP) uue hoo andmisest oodatakse palju, kui proua Thyssen oma kolleegidega ametisse asub. EuroHealthNet püüab kogu oma portfelli ulatuses-alates panusest, mida tervishoiusüsteemid saavad teha vaesuse ja tõrjutuse vastu võitlemisel-uute partnerluste ja meetmeteni kogu elukäigu vältel, ennetavalt sama tihedalt kui me loomulikult teeme tervise direktoraat.
Nende volinike panus ELi poliitika ja programmide laiematesse tegevuskavadesse on ülioluline, et uuendada 2010. aasta solidaarsust tervishoius käsitlevaid kohustusi. Mure teadusprogrammide suuna pärast on kasvanud. Teadusliku ja biomeditsiinilise innovatsiooni tasakaal on muutunud ebaühtlaseks, võrreldes rahvatervise, rakendamise ja määrajate uuringutega, mida ametist lahkuv volinik avalikult toetas, kuid mida rakendati uues Horisont 2020 konkursis vähem ilmselgelt. Kas insener, pankur ja majandusteadlane Carlos Moedas, kes oli värskelt juhtinud peaministri majandusreformiprogrammi Portugalis, kuulutab paremat lähenemist meie valdkonna kvaliteetsetele uuringutele, on küsitav. Samamoodi on proteste või muresid tekitanud erinevad portfellide nihked, mis käsitlevad soolist võrdõiguslikkust, õigusi ja diskrimineerimisvastast võitlust, elukestvat õpet ja keskkonnakaitset. Aeg näitab kahtlemata - iga uus organ vajab oma programmide elluviimiseks ja hindamiseks õiglast aega, kuid olukord, mis seisab silmitsi, nõuab selgelt kiiret tegutsemist.
Nende komisjoni ülesannete kontroll kuulub peamiselt Euroopa Parlamendi liikmetele, kes on kolme suurema institutsiooni suhtes kõige avatumad. (Kohalikke ja piirkondlikke omavalitsusi esindav regioonide komitee annab konsulteerimisel tugevaid arvamusi, kuid tal on suhteliselt vähe volitusi; majandus- ja sotsiaalkomitee esitab piiratud sotsiaalpartnerite seisukohad). Pärast tavapärast hobustega kauplemist poliitiliste ametikohtade ja eeliste nimel on ka parlamendi labürindikomisjonide süsteemide koosseis ja juhtimine lahendatud. Kahe suurima fraktsiooni-sotsiaaldemokraatide ja kristlike demokraatide-nn suur koalitsioon tähendab, et enamik suuremaid hääli lahendatakse läbirääkimiste teel. See tähendas kuulamiste ajal ka poliitilist vaherahu kõigile volinikukandidaatidele, et saavutada delikaatne tasakaal - mis kahjuks ei laienenud soolisele tasakaalule, 9 -st vaid 28 on naised. See oli naine, kes oli ainuke kukkuja parlamendi tõkkejooksul: Sloveenia endine peaminister nimetas tema kuulamisel alahinnatud ja tema asemele tuli endine tuletõrjuja, kes demonstreeris kogu enesekindlust, mida hobi nõuab. Kõik teised jäid ellu sõltumata sellest, kas nad olid tõeliselt veenvad - see oli toores reaalpoliitika. Arukas oletus võib olla, et härra Timmermans osutub selle uue administratsiooni üheks staariks, olgu see siis meeldiv või vihatud.
See parlamendiliikmete üsna iseenesest oluline, kuid lõppkokkuvõttes nõrk esitus viitab üldiselt sellele, et saadete kartmatu kontrollimine on vähem tõenäoline kui uue ametiaja tavaline poliitika. Suurem osa mürast oli ähmane - enamik hilisemaid muudatusi transpordi, kosmose ja ravimite osas oli pigem marginaalidel kui sisulistel. On tõsi, et nüüd on vaenulikumaid hääli kui varem: enam ei saa eeldada, et enamik parlamendiliikmeid on majanduslikke, keskkonna- ja sotsiaalseid probleeme ning kasvavat mõju silmas pidades vaistlikult „ELi projektiga” rahul sotsiaalmeedias, tarbimises ja globaliseerumisprotsessides, mida on eriti näha üha tihedamates mandritevahelistes kaubanduslepingutes. Kaks kolmandikku Euroopa Parlamendi liikmetest toetas hr Junckeri ja tema meeskonna ametissenimetamist; opositsioon on roheliste, kommunistide, natsionalistide ja liberaalide poolt killustatud, kuid kasvab sisuliselt ja mõjub mõnes parlamendikomisjonis, näiteks turgudel, kus päevakorrad ja ajakavad on paika pandud.
Samuti unustatakse sageli, et „rahu” imperatiiv oli Euroopa aluslepingute ja nende turumehhanismide asutamise peamine ajend. Võitlused ELi idapiiridel, natsionalistlikud ja detsentraliseerimisliikumised on institutsioonide päevakorras kõrgel kohal, kuna konfliktid ja murrangud muutuvad ähvardavamaks kui paljude aastakümnete jooksul. Edasine laienemine kagusse, energiajulgeolek ja vabad liikumised üle riigipiiride on kõik vaidlusalused, esmatähtsad - ja neil on mõju tervisele. Nende resolutsioon domineerib nõukogu uue presidendi Donald Tuski kandikus, kuna ta läheb juhtivast Poolast koos M. Junckeri ja Martin Schulzi kõrval Euroopa kodanike ja maailma üheks kolmikfiguuriks. Parlamendi president, kes toetas 2013. aastal toimunud Euroopa rahvatervise konverentsi.
Schulz (ja pr Thyssen) on haruldane pikaajaline ellujäänu. Euroopa Parlamendi liikmete ja volinike käive iga viie aasta tagant on suur. Ainult pooled saadikutest on seal kogenud; EÜ kolledžis jätkab vaid 6 28 -st. See toob kindlasti kaasa ebakindlust ja muutusi. Juba praegu kuuleme parlamendikomisjonidelt teravaid üleskutseid teha rohkem, et võidelda osariikides ilmnevate sotsiaalsete probleemidega. Uute institutsioonide töös domineerib majanduslik olukord. Kuna see artikkel on kirjutatud, ootavad viis ELi riiki närviliselt Brüsselist kutset eelarvedefitsiidi kohta, mille vastu võidakse rakendada ebameeldivaid õiguskaitsevahendeid. Kriitiliselt märgitakse, et ainult iga kuuendat ELi ja riikide vahel kokku lepitud majandussoovitust rakendatakse vabatahtlikult.
Järgmine teade, mida EuroHealthNet ootab, on uus EÜ tööprogramm järgmiseks aastaks, millega teeme koostööd, et tagada meie enda 2015. aasta tööprogrammi vastavusse viimine ja asjakohasus. Oleme juba esitanud oma soovitused avatud konsultatsiooniks ELi 2020. aasta strateegia üle, millega me riigiti töötame, et tegutseda riigipõhiste vajaduste rahuldamiseks, ning sidudes oma teadmised nende nõukogu esindajatega Brüsselis. Juba meie partnerlused ja projektid, nagu IROHLA ja DRIVERS, ühendavad end uute institutsioonidega, et sisestada tõendeid poliitilistesse protsessidesse. Juba praegu demonstreerime uutele volinikele, kuidas meie kogemused ja tugevad partnerlussuhted võivad programmide ja tavade rakendamisel ja arendamisel lisamõõtme tuua. EuroHealthNet jälgib jätkuvalt kõiki institutsioone uute lähenemisviiside kehtestamisel; anname nendel lehtedel ja meie teistes meediumites teada meie tuvastatud tugevustest, nõrkustest, võimalustest ja ohtudest.
Me tervitame lugejate panust ja kommentaare seda tehes.
Kas teate oma kohalikke/riiklikke Euroopa Parlamendi liikmeid?
Kuidas nad teie tööd toetavad?
nägema siin kõigi Euroopa Parlamendi liikmete kontaktandmed
nägema siin Euroopa Komisjoni kohta teavet
nägema siin saada teavet Euroopa Komisjoni presidendi prioriteetide kohta
nägema siin Euroopa Ülemkogu eesistuja kohta teavet
Clive Needle
Clive nõustab EuroHealthNeti täitevnõukogu ja tegevdirektorit tervishoiupoliitika valdkonnas kõikides ELi tegevustes ning meetmetes, mis käsitlevad võrdsuse ja heaolu sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnategureid. Ta oli varem XNUMX aastat EuroHealthNeti ülddirektor ning jätkab tööd WHO ja teiste rahvusvaheliste organisatsioonide ja projektide toetamiseks Euroopas.