Hinnanguline lugemisaeg: 6 protokoll
Alates COVID-19 Euroopasse saabumisest on Eurofound uurinud, kuidas pandeemia muudab meie töö- ja eluviisi. Siin võtavad nad kokku mõned järeldused soolise ebavõrdsuse ja põlvkondade lõhe kohta. Kellel on läinud hästi ja kellel mitte? Kuidas me saame neid tulemusi kasutada, kui püüame taastada?
autor Anna Gallinat
COVID-19 tabamisest Euroopas on möödas üle aasta. Tervisekriis muutus kiiresti kriisiks, mis mõjutas dramaatiliselt peaaegu kõiki igapäevaelu aspekte. Pandeemia majanduslikud, sotsiaalsed ja tööga seotud mõjud jätkuvad, kuid lõppu pole veel näha.
Alates COVID-19 algusest on Euroopa Elu- ja Töötingimuste Parandamise Fond (Eurofound) on viinud läbi konkreetseid uuringuid pandeemia mõjude kohta inimestele kogu Euroopas, et aidata poliitikakujundajatel õiglast taastumist. Eelkõige selle ainulaadse e-küsitluse kolm vooru, Elamine, töötamine ja COVID-19, aasta aprillis ja juulis ning 2020. aasta märtsis jäädvustasid 2021 138,000 eurooplase valimi pandeemiakogemused.
E-küsitluse viimane kordus näitas, et olemasolev ebavõrdsus suureneb. Selle põhjuseks on pandeemia ebavõrdne mõju haavatavatele rühmadele. Vaimse tervise taseme languse ja töökohtade kaotamise vahel kogu Euroopas kannatasid COVID-19 viiruse leviku piiramiseks võetud meetmete tõttu kõige rohkem naised, noored, töötud ja madala sissetulekuga rühmad.
sooline ebavõrdsus
COVID-19 mõjul naistele on palju aspekte. Ühelt poolt, Elamine, töötamine ja COVID-19 e-küsitlus toob esile laste ja naiste töö- ja eraelu tasakaalu pandeemia ajal võrreldes meestega ja lasteta naistega. Pandeemia progresseerudes suurenes vanemate hulgas, kes teatasid, et nad olid pärast tööd majapidamistööde tegemiseks liiga väsinud, kõige rohkem väikelastega naisi. Kõige tugevamalt tundsid seda väikeste lastega naised, kes töötasid ainult kodust. Oluline on meeles pidada, et naised kannavad kõige rohkem hoolt ja muud tasustamata tööd.
Teisest küljest on Eurofoundi uuringud leidnud, et rohkem naisi kui mehi kaotas töö. Samuti on nad suurema tõenäosusega koondatud töötajate hulgas. ELi tööturu eraldatuse tõttu kipuvad naistöötajad olema üleesindatud nendes sektorites ja ametites, mida sulgemine ja ettevõtete sulgemine kõige enam mõjutas. See hõlmab turismi ja külalislahkust. Lisaks on paljud koondatud või koondatud naised madalapalgalised töötajad. Palgaskaala kõrgemas otsas olevad naised on kaldunud jätkama tööd ja saanud seda teha kodust.
Need arengud kokku annavad maalilise pildi soolisest võrdõiguslikkusest Euroopas. Hiljuti avaldatud Eurofoundi ja Euroopa Soolise Võrdõiguslikkuse Instituudi ühine poliitiline ülevaade (Ühine lähenemine soolises võrdõiguslikkuses: kui lähedal on võrdõiguslikkuse liit?) rõhutab, et COVID-19 kriisi sotsiaalne ja majanduslik mõju ähvardab tagasi lükata soolise võrdõiguslikkuse saavutusi, eriti madalama soolise võrdõiguslikkusega riikides, kus viimastel aastatel on tehtud suurimaid edusamme.
Põlvkondade lõhe
Lisaks madala palgaga naistele kaotasid noored ebaproportsionaalselt töö COVID-19 tõttu. Seda seetõttu, et nad sõlmivad suurema tõenäosusega ajutisi lepinguid ja neil on ebatüüpilised töövormid. Samuti on nad üleesindatud sektorites, mida piirangud kõige rohkem mõjutavad, nagu jaekaubandus, reisimine ja külalislahkus. Vastavalt Elamine, töötamine ja COVID-19 aasta juulis toimunud e-uuringus kaotas pandeemia alguses töö 2020% 11–18-aastastest vastajatest, võrreldes 29% -ga üle 8-aastastest töötajatest.
Teise murekohana on esile kerkinud noorte vaimne tervis. Kevadel 2021 saavutas vaimne heaolu kõigis vanuserühmades madalaima taseme alates pandeemia algusest. Kõige halvemini läks noortel ja neil, kes on töö kaotanud. Peaaegu kaks kolmandikku (64%) noorima vanuserühma (18–34-aastased) inimestest on depressiooni ohus.
Lisaks suurendavad koolide sulgemine ja üleminek veebipõhisele õppele tõenäoliselt ebavõrdsust kõige privilegeeritumate ja haavatavamate vahel. Olulised erinevused teadmiste ja heaolu vahel perede vahel mõjutavad ka lastele ja noortele abi õppimisel. Noortel, kellel on toetavad perekonnad ning ligipääs internetile ja arvutitele kodus, läheb paremini kui neil, kellel selliseid vahendeid pole.
Tööturu suurema ebakindluse ja vaimse tervise halvenemisega kaasneb nüüd reaalne oht noorte püsivateks armideks. Samuti riskime näha põlvkonna tööalase konkurentsivõime vähenemist. Põlvkond, kes maksis juba eelmise majanduslanguse ajal kõrgeid makse.
Järeldus
Võib olla ahvatlev kriitida kõik meie tänapäeva hädad koroonaviiruse mõjudega. Kuid tõde on see, et vaatamata laiaulatuslikule arengule oli pikaajaline ebavõrdsus Euroopas juba enne, kui COVID-19 meie elu raputas. Selle ebavõrdsusega tegelemise vajaduse tunnustamine viis 2017. aasta Euroopa sotsiaalõiguste samba juurde. Sellele järgnes tegevuskava selle rakendamiseks märtsis 2021. Nüüd on sammas ELi kompass paremate elu- ja töötingimuste saavutamiseks. Sellel on ka oluline roll COVID-19 pandeemiast taastumise toetamisel.
Eurofoundi ülesanne ei ole lihtsalt toimunu kindlakstegemine, vaid ka tõenduspõhise analüüsi esitamine, mis võib aidata poliitika kujundamisel. Selle töö rõhutab, et COVID-19 võib olla a fundamentaalsete muutuste katalüsaator see määratleb Euroopa tuleviku ja selle asemel, et kriisist „toibuda”, nagu tegime kümme aastat tagasi, võime selle asemel muuta oma elu ootusi ja kujundada ümber arusaama sellest, mida saame koostöös saavutada.
Lisalugemist
- Faktileht: Elamine, töötamine ja COVID-19 (värskendus aprillis 2021): vaimne tervis ja usaldus vähenevad kogu ELis, kui pandeemia saabub uude aastasse
- Andmed: Elamine, töötamine ja COVID-19
- Uuringu aruanne: COVID-19: mõju tööhõivele ja tööelule
- Eeskirjade lühikirjeldus: Ühine lähenemine soolises võrdõiguslikkuses: kui lähedal on võrdõiguslikkuse liit?
- Blogi: COVID-19 võib olla fundamentaalsete muutuste katalüsaator, mis määrab kindlaks Euroopa tuleviku
- Teabegraafik: Sooline võrdõiguslikkus ja COVID-19
- Blogi: Noored COVID -i ajal
- Blogi: Väljakutse valimine - ELi soolise võrdõiguslikkuse strateegia ühe aasta pärast
- Uudised: Aasta paljastas Euroopa tööturul ja ühiskonnas vead, mis võivad kujundada arutelu Euroopa tuleviku üle
- Teema leht: Covid-19
- Teema leht: Euroopa sammas sotsiaalõiguste
Anna Gallinat
Anna Gallinat on alates veebruarist 2018 Eurofoundi teabe- ja kommunikatsiooniosakonna kommunikatsiooniprogrammi ametnik. Ta toetab ja töötab üksuse eri meeskondades, et tagada Eurofoundi teavitustegevuses koordineeritud ja strateegiline lähenemine. Ta koostab ka kommunikatsiooniväljundeid erinevatel läbivatel teemadel, nagu sugu, COVID-19 või ELi poliitika.
Varem töötas Anna Brüsselis EuroHealthNetis, kus ta vastutas ELi tervisega seotud projektide kommunikatsiooni ja projektijuhtimise eest. Tal on bakalaureusekraad psühholoogias Twente ülikoolis Hollandis. Ta on lõpetanud ka Londoni majandus- ja poliitikateaduskonna soo- ja meediauuringud.