Viimastel aastatel on laste rasvumise levimus kogu Euroopas pidevalt kasvanud, kujutades märkimisväärset ohtu kontinendi noorema põlvkonna heaolule. See rahvatervise kriis on ajendanud tegema ühiseid jõupingutusi, et tegeleda laste rasvumise algpõhjustega ja edendada laste tervislikku eluviisi.
Sloveenia riikliku rahvatervise instituudi (NIJZ) juhitud Best-ReMaP ühistegevus (JA) annab tunnistust rahvatervise koostöö võimsusest. See algatus tõi kokku 36 partnerit 24-st Euroopa ja ühinevast riigist, et uurida kolme peamise toidu- ja toitumispoliitika rakendamise potentsiaali: toiduainete koostise muutmine, lastele suunatud toidu turustamise piirangud ja avalikud toiduhanked.
Best-ReMaP JA 3-aastane teekond pole mitte ainult pakkunud poliitikakujundajatele hulga ressursse, vaid andnud ka hindamatuid juhiseid tulevastele põlvkondadele tervislikuma toidukeskkonna loomiseks. See koostöö näitab üleeuroopalise koostöö sügavat mõju keeruliste rahvatervise probleemide lahendamisel. Kuulame NIJZ-i eksperte, et teada saada, miks on üleeuroopaline koostöö selle rahvatervise kriisi lahendamiseks hädavajalik.
Pole saladus, et laste rasvumine on kasvav probleem ning rasvumise määr kasvab aasta-aastalt. Teame, et rasvunud lastest saavad suure tõenäosusega rasvunud täiskasvanud, mis põhjustab vananedes palju füüsilise ja vaimse tervise probleeme, sealhulgas vähivorme ja diabeeti. Noorte rasvumise ennetamine on investeering tervisesse kogu nende elu jooksul.
Viimaste aastakümnete jooksul on keskkond, milles me elame, oluliselt muutunud ja meil on praegu saadaval rohkem ebatervislikku toitu kui kunagi varem. Kuigi tervislike valikute tegemine lasub sageli üksikisikutel, pole see lihtsalt võimalik, kui nende keskkonnas pole tervislikke valikuid saadaval.
Koostööalgatus tegeleb laste ülekaalulisusega
Kasvav mure laste rasvumise pärast on ajendanud tegema ühiseid jõupingutusi selle pakilise probleemi lahendamiseks. Ühismeede (JA) on ELi tasandi vastus, mille eesmärk on aidata riiklikel ametiasutustel, akadeemikutel ja mittetulundusühingutel kogu ELis ühise probleemi lahendamisel koostööd teha. akadeemilised institutsioonid ja mittetulundusühingud kogu blokis. Kasutades seda võimalust, asutasime konsortsiumi JA Best-ReMaP, mis koondab 36 partnerit 24 Euroopa riigist. See kaasav võrgustik hõlmab üksusi alates tervishoiuministeeriumidest ja riiklikest tervishoiuinstituutidest kuni ülikoolideni. Aga mis oli sellel eripalgelisel rühmal ühist? Nad kõik olid pühendunud laste tervise ja toitumise parandamisele.
Selleks on vaja tegeleda rasvumist tekitava elukeskkonnaga, milles mõned lapsed elavad. Obesogeenne keskkond soodustab kaalutõusu, muutes kõrge energiasisaldusega toidu kättesaadavaks, kättesaadavaks ja taskukohaseks ning pakkudes lastele ebatervisliku toidu turustamist. Samal ajal raskendavad need keskkonnad kaalu langetamist, näiteks piiratud võimalused aktiivseks transpordiks, nagu jalgrattasõit või kõndimine, või vähe ruumi lastele õues mängimiseks.
Teame, et vähemate ressurssidega peredest pärit lapsed elavad tõenäolisemalt ebatervislikus keskkonnas, mis põhjustab laste rasvumist. Neid tegureid arvesse võttes püüdis Best-ReMaP tagada, et iga laste rasvumise vähendamise algatus vähendaks ka rasvumise määra ebavõrdsust.
Tegutse kohe: laste rasvumise käsitlemine
Best-ReMaP ühismeetme fookus oli tõhusate tervisealaste sekkumiste kohandamisel, paljundamisel ja rakendamisel. Keskendusime praktikatele, mis on olnud edukad mitmes valdkonnas.
Esimene neist aladest oli töödeldud toitude seire ja koostise muutmine, mis aitas ametiasutustel võtta meetmeid olemasolevate töödeldud toiduainete tervislikumaks muutmiseks. Kuigi kõik töödeldud toidud ei ole ebatervislikud, kipuvad mõned – eriti ülitöödeldud toidud – olema äärmiselt kalori-, suhkru- ja rasvarikkad.
Töötasime välja ja juurutasime standardiseeritud Euroopa süsteemi pakutava toidu ja selle toiteväärtuse jälgimiseks, samuti parimate tavade ja võimaluste väljaselgitamiseks ümbervormindamiseks – toidu töötlemise ja koostise muutmiseks. Meetmed ümbersõnastamise parandamiseks võivad julgustada tootjaid muutma oma tooteid tervislikumaks.
Meie monitooring näitas, et koostöö Best-ReMaPiga aitas kaasa EL-i turgudel pakutavate tervislikumate töödeldud toiduvalikute (vähendades töödeldud toidus sisalduva soola, suhkru ja rasva) pakkumisi.
Toiduturundusega kokkupuute vähendamine
Teine käsitletud valdkond oli lastele suunatud toiduturunduse vähendamine. Best-ReMaP on välja töötanud uued jälgimisviisid, mis aitavad paremini mõista, kui laialdaselt ja tugevalt puutuvad lapsed kokku kahjuliku toiduturundusega paljude erinevate kanalite kaudu, nii veebis kui ka väljaspool seda.
Best-ReMaP ja WHO Europe koostöö viis WHO Euroopa toitaineprofiili mudeli uuendamiseni, mis aitas riikidel välja töötada poliitikaid, mis piiravad ebatervisliku toidu turustamist lastele. Värskendatud mudelis keskenduti eelkõige haavatavatele lastele. Best-ReMaPi jõupingutuste teine tulemus oli see, et mõned ELi liikmesriigid võtsid vastu käitumisjuhendi.
Riigihangete kasutamine
Kolmas ja viimane fookusala oli tervisliku toidu riigihanked avalikes tingimustes, mis hõlmab kõiki avalik-õiguslike asutuste toidu ostmist ja toitlustusteenuste lepingute sõlmimist. Riigihanked mõjutavad nii toidutarbimist kui ka toidutootmise mustreid ning võivad parandada laste toidukeskkonda avalikes asutustes, näiteks koolides.
Praktikate parandamiseks alustasid Best-ReMaP partnerid hankeolukorra analüüsiga oma riigis. Tulemusi kasutati osalevates liikmesriikides sektoritevahelise töörühma moodustamiseks.
Samuti kogusime teadmisi, juurutasime ja katsetasime häid tavasid ning koostasime säästva, sotsiaalse ja keskkonnasõbraliku kohaliku toidukeskkonna miinimumkriteeriumid. Kogu riigihangetega seotud töö kokkuvõtteks koostasime ülevaate juhtumiuuringutest koos saadud õppetundidega.
Saavutuste (ümber)kaardistamine ja edasiminek
Vaadates tagasi Best-ReMaPi tööle, oleme uhked parimate praktikate eduka riikliku rakendamise üle kõigis kolmes poliitikavaldkonnas. Meie pühendumus tervisealase ebavõrdsuse vähendamisele oli punane niit, mis ühendas kogu Best-ReMapi töö.
Kõigis kolmes poliitikavaldkonnas töötati meie koostöös välja ja täiustati raammudeleid väga konkreetsete rahvatervisega seotud tegevustega, mis tuvastati. Best-ReMaPi kaks kõige lootustandvamat jätkusuutlikkuse alast tegevust on toiduteabe andmebaas, mis on ELi Teadusuuringute Ühisnõukogu märgistatud, ja ELi poolaasta toidusüsteemide jätkusuutlikkuse tulemustabel. Koostöö erinevate sidusrühmade algatustega nii ELi kui ka riiklikul tasandil aitas ja ka edaspidi maksimeerib nende vahendite mõju.
Kõik Best-ReMaPi tulemused lisati lõplikku integratsiooni ja jätkusuutlikkuse kavasse, mis võttis kokku pakutud poliitikad ja viisid olemasolevate meetmete muutmiseks Euroopa ja liikmesriikide tasandil. Aruannet ja selle rakendamise võimalusi arutati erinevate sidusrühmadega ELi ja riiklikul tasandil.
Kõige tähtsam on see, et meil on hea meel näha, et eelseisva ühismeetme PreventNCD raames, mis algab 2024. aasta jaanuarist kuni 2027. aasta lõpuni, viiakse kõigi kolme valdkonna Best-ReMaP tavasid ELi tasandil edasi.
Best-ReMaP ühistegevus on hea näide Euroopa koostööst laste tervise ja toitumise parandamiseks heade tavade rakendamise ühise õppe kaudu. Best-ReMaPi tegevused ja tulemused toetavad programmi EU4Health, ELi algatust Healthier Together, ELi vähivastase võitluse kava ja ELi talust lauale strateegilisi suundi.
Dr Mojca Gabrijelčič Blenkuš
Dr Mojca Gabrijelčič on arst, rahvatervise spetsialist, doktorikraadiga sotsiaalteadustes. Tema huvivaldkonnad ja teadmised on tervisedenduse lähenemisviisid, avalik poliitika, tervise võrdsuse ja heaolu majandus, toitumine ja füüsiline aktiivsus, vananemine ja nõrkus ning elukvaliteet. Mojca oli JA Best-ReMaP 2020–2023 teaduslik koordinaator ja temast saab uue JAPrevent NCD 2024–2027 poliitika jätkusuutlikkuse töörühma koordinaator. EuroHealthNeti endise presidendina on ta EuroHealthNeti partnerluse juhatuse aunõunik. .
Petra Ožbolt
Petra Ožbolt on Teadmusuuringute ja Arenduskeskuse instituudi nooremteadur. Petra on omandanud Sloveenias Ljubljanas asuvas biotehnoloogia teaduskonnas toitumise magistrikraadi. Ta töötab Best-ReMaP algatuse kallal ja osaleb 2024. aastal algavas ühistegevuses NCD ennetamine (valdkonnad: kehaline aktiivsus ja tööpaketi 4 ülesanded poliitika jätkusuutlikkuse kohta).
Monika Robnik Levart
Monika Robnik Levart on õppinud Ljubljana ülikooli terviseteaduste teaduskonnas sanitaartehnikat. 2017. aastal omandas ta magistrikraadi. Praegu töötab Monika Rahvatervise Instituudis (NIJZ) sanitaarinsenerina. Ta on eriti huvitatud vananemise, ebavõrdsuse ja toitumise valdkondadest.