Oleme tunnistajaks haavatavates ja isoleeritud olukordades inimeste tervise üldisele halvenemisele. Selles artiklis vaatleb David Pattison nende rühmade ühiseid väljakutseid ja seda, mida saab ja tehakse suundumuse muutmiseks.
David Pattisoni poolt
Kogu Euroopas on üha enam tunnistatud erilist tervise- ja sotsiaalset ebavõrdsust, millega silmitsi seisavad meie kõige haavatavamad kogukonnad ja üksikisikud. Nende hulka kuuluvad eakad inimesed, vanglates viibijad, kodutud, vaesuseohus lastega pered, migrandid, füüsilise puudega või halva vaimse tervisega inimesed, perevägivalla ohvrid, töötud ja töötavad vaesed ning elavad inimesed maapiirkondades või eraldatud piirkondades.
Kuigi iga rühm seisab silmitsi oma konkreetsete väljakutsetega, on ühiseid probleeme, mida kogevad kõik haavatavas olukorras olevad rühmad ja üksikisikud. Nende hulka kuuluvad muu hulgas juurdepääs tervishoiusüsteemidele ja -teenustele või nende puudumine; mõnes liikmesriigis kaasrahastamisnõuetest tulenev surve, mis suurendab vaesuse määra; halva vaimse tervise ja heaolu taseme kasv; hõlpsasti navigeeritavate integreeritud teenuste puudumine; isoleerimise suurenemine, eriti kodutute või ebakindlate eluasemetingimustega inimeste ning töötute või väga madala sissetulekuga inimeste jaoks. Need probleemid on viimastel aastatel teravnenud.
Selle tagajärjel on halvenenud üksikisikute ja perekondade tervis, eriti madala sotsiaalmajandusliku staatusega inimeste puhul, suurendades nende kehva olukorda üha süveneva spiraalse ääremaastumise ja eraldatuse tõttu ning mõjutades ametiasutuste võimet tagada piisav ja juurdepääsetavad teenused. Peaksime arvestama nii negatiivse mõjuga inimeste tervisele kui ka negatiivse mõjuga ühiskonna ühtekuuluvusele ja kaasavale majanduskasvule. Kui me tahame tagada oma tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkuse, tuleks viivitamata võtta universaalseid sihipäraseid meetmeid, et lahendada haavatavates olukordades olevate inimeste probleemid.
Üks valdkondi, kus on vaja kohest kaasamist, on parema koolituse pakkumine kõikidele haavatavate rühmadega töötavatele tervishoiutöötajatele. Lisaks on valdkondadevaheline koostöö ja kliendikeskne tervishoiuteenuste planeerimine peamised väljakutsed, millega tuleb tegeleda nii organisatsioonide sees kui ka nende vahel. Teenuste tõhusa kujundamise jaoks on vaja suutlikkuse suurendamise meetmeid, mis on suunatud võtmetöötajatele, kes vastutavad tervise eest riiklikul, piirkondlikul ja kohalikul tasandil. Need tegevused peaksid võimaldama neil osutada teenuseid ja täiendõpet oma piirkonnas koostöös teiste osalejatega.
Viimastel aastatel on tehtud palju tööd heade tavade väljaselgitamiseks, mida saab kasutada materjalina valdkondadevahelises koostöös ja osalusvõimelise teenuste kujundamise suutlikkuse suurendamisel. Näiteks PROLEPSIS ' DIATROFI Toiduabi ja toitumishariduse programm Kreekas on hästi korraldatud, juhitud ja hinnatud projekt, mille eesmärk on pakkuda ebasoodsates piirkondades lastele toitu, parandades samal ajal nende koolitoidu toiteväärtust ja sisu. Tööd kaastootmise kaasamiseks tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesse teeb rahvatervise Wales, mis annab selge arusaama protsessist, mis on vajalik klientide ja teenusepakkujatega koostootmiseks tõelise osalusmeetodi rakendamiseks. Itaallane Casa Aurora valdkondadevahelist ja integreeritud lähenemisviisi, et toetada sõltuvuste, halva vaimse tervise ja sageli perevägivalla ohvriks langenud emasid. Lõpuks, Jablíčko projekt, mille on välja töötanud ja ellu viinud Tšehhi riiklik rahvatervise instituut, et koolitada eelkooliealisi ja kooliealisi lapsi, kes elavad sotsiaalselt tõrjutud piirkondades, tervislikke eluviise. Need näited näitavad selgelt sektoritevahelise koostöö ja kliendikeskse tervishoiuteenuste planeerimise eeliseid.
Ka Euroopa Komisjon on selles konkreetses valdkonnas tööd teinud. Näiteks The Haavatav projekti viisid läbi ICF Consulting Service Ltd ja EuroHealthNet, toetades GfK -d, UCL -i tervise võrdõiguslikkuse instituuti, sotsiaalset platvormi ja Euroopa rahvatervise liitu. Projekti eesmärk oli suurendada teadmisi ja arusaamu sellest, kuidas haavatavates ja isoleeritud olukordades elavate inimeste tervist kõige paremini parandada, ning leida kõige tõhusamad edusammustrateegiad.
Haavatav tugines uurimistulemustele suutlikkuse suurendamise moodulite väljatöötamisel ja tarnimisel, mis andsid riiklikele, piirkondlikele ja kohalikele ametiasutustele ning sidusrühmadele (nt programmide kavandajad või arendajad) ülevaate konkreetsete poliitikate ja tavade võimekusest. Need tegevused hõlmasid teavet selle kohta, kuidas töötada välja ja rakendada meetmeid isoleeritud või haavatavas olukorras olevate inimeste tervise, ennetamise ja teenuste osutamise parandamiseks. Nad läksid kaugemale pelgalt koolitusest või tehnilise abi pakkumisest, kuna aitasid inimestel omandada teadmisi ja kogemusi, mida on vaja probleemide lahendamiseks, muudatuste elluviimiseks, tõhusate meetmete loomiseks ja jätkusuutlikkuse saavutamiseks, pakkudes samas hetkepilti ELi kodanike tegelikkusest.
See töö on toonud esile praegused ühised küsimused, millega tervishoiuasutused silmitsi seisavad, kui tegemist on haavatavate kogukondade eest hoolitsemisega. Probleemide hulka kuuluvad standardsed tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeteenused ning töötajad, kes teevad ennetavalt teenuseid ja kujundavad neid ümber haavatavate inimeste ja kogukondadega. Lisaks diskrimineerivad erinevad rahastamismehhanismid ja bürokraatiasüsteemid meie kõige haavatavamaid kodanikke ja kogukondi. Sektoritevahelise koostöö kogemus jagatud tulemustega on piiratud; enne manifesti või poliitika väljatöötamist on vaja rohkem personali koolitada ja arendada ning saada juurdepääs poliitikutele ja poliitikakujundajatele.
Peamine väljakutse on praegu seda hoogu säilitada, järeldustele tugineda ja kasutada olemasolevaid vahendeid, et parandada haavatavas olukorras olevate inimeste eest hoolitsemise viise. Oluline on pidada täiendavat dialoogi Euroopa Komisjoni, sealhulgas tööhõive, sotsiaalküsimuste peadirektoraadi, sotsiaalkaitsekomitee ja tervise- ja tervishoiu peadirektoraadi ning teiste partneritega, et teha kindlaks võimalused selle lähenemisviisi arendamiseks lähiaastatel.
Meie kõige haavatavamad kodanikud väärivad mitte vähem.
David Pattison
David oli EuroHealthneti president aastatel 2010–2014 ning oli ka Ühendkuningriigi NHS Health Scotlandi rahvusvahelise arengu juht, nüüd on ta juhtimise ja tervise vabakutseline konsultant.