Organisatsiooni Make Mothers Matter aruanne „Emaduse olukord Euroopas 2024. aastal“ pakub elava ja sageli kainestava pildi sellest, mida tähendab olla ema 21. sajandi Euroopas. Sõna on võtnud üle 9,600 ema 11 ELi riigist ja Ühendkuningriigist. See, mida need paljastavad, on korraga sügavalt isiklik ja vaieldamatult süsteemne.
Angela Garcia, organisatsiooni Make Mothers Matter direktor, mõtiskleb selle üle, mida tulemused tähendavad ja mis peab edasi minema.
„Ma pidin lihtsalt edasi minema,“ ütles üks ema. Teine jagas: „Keegi ei aidanud, ma pidin ise jõudu leidma.“ Need ei ole isoleeritud hääled. Need kõlavad üle piiride, vanuserühmade ja sissetulekuklasside, kerkides pinnale... Make Mothers Matteri (MMM) ulatuslik 2024. aasta uuringUuring süveneb emaduse tänapäeva reaalsusesse Euroopas.
Vaimsest ülekoormusest karjääriohverdusteni paljastab raport ebamugava tõe: hoolimata edusammudest soolise võrdõiguslikkuse poliitikas tunnevad paljud emad end endiselt nähtamatu, toetamata ja alaväärtustatuna.
Kuidas me siis edasi liigume? Kuidas väärtustada emaduse olulist rolli ühiskonnas ja pakkuda vajalikku tuge emade ja seega ka perede heaolu edendamiseks? Üks vastus võib peituda heaolumajanduse omaksvõtmises – mudelis, mis seab inimesed ja planeedi kasumist ettepoole. Aga kõigepealt uurime, millega tänapäeva emad tegelikult silmitsi seisavad.
Vaimse koorma raskus
Üle 67% emadest ütleb, et nad tunnevad end vaimselt ülekoormatuna, ja pooled neist teatavad vaimse tervise probleemidest, nagu ärevus, depressioon või läbipõlemine. Uuring näitab, et emotsionaalne koormus on suurim 30–39-aastaste emade, väikeste lastega emade ja madalama sissetulekuga inimeste seas.
Ja kuigi enamik kirjeldab lapsevanemaks olemist selliste sõnadega nagu „rõõm” ja „armastus”, mainisid emad sama sageli ka „väsimust” ja „ohverdust”.
Emaduse vaimne koormus on riigiti erinev: 81% Portugali emadest teatab ülekoormusest, võrreldes 46%-ga Saksamaal. Paljud tunnevad end oma võitlustes üksikuna ja ainult pooled ütlevad, et neil on aega enda jaoks. Märkimisväärne hulk ütleb, et neil polnud mingit tuge, isegi mitte meditsiinitöötajatelt.
See ei ole lihtsalt üleskutse emade vaimse tervise parandamiseks; see on pigem hüüd kultuurilise muutuse järele.
Tööle naasmine, aga mis hinnaga?
Pärast lapse saamist teeb naise tööalane tee sageli järsu pöörde. Enne emaks saamist töötas 74% uuringus osalenud vastanutest täiskohaga, pärast esimest last langeb see arv 49%-ni ja 15% lahkub täielikult tööturult. Miks? Sest praegune töökeskkond eeldab endiselt, et emad naasevad, justkui poleks midagi muutunud.
Vaid vähemus emadest (35%) saab kasu järkjärgulisest tööturule naasmisest või paindlikust tööajast (46%). Veelgi vähematel (vaid 27%) on juurdepääs kaugtöö võimalustele. Sellistes riikides nagu Hispaania, Itaalia ja Tšehhi Vabariik on töökoha paindlikkuse puudumine oluline tegur. Pole üllatav, et 27% emadest ütleb, et emaks olemine mõjutas negatiivselt nende karjääri, mis viis sissetulekute vähenemiseni, edutamise takerdumiseni ja mõne puhul otsese diskrimineerimiseni.
Sellele olukorrale reageerides otsustas 37% emadest midagi ette võtmata jätta. Mitte sellepärast, et nad poleks sellest hoolinud, vaid tõenäoliselt seetõttu, et neil puudus aeg, ressursid või kaitse vastuhakkamiseks. Mõned võivad karta kättemaksu, teised aga lihtsalt ei tea, kuhu pöörduda.
Tasustamata nihe ja kodumaise ebavõrdsuse vaikne talumine
Kodune surve ei vähene. Vaatamata aastakümneid kestnud jagatud hoolduse propageerimisele teevad emad endiselt vähemalt 63% majapidamis- ja lastehoiutöödest üksi – ja see arv tõuseb olenevalt konkreetsest ülesandest 70%-ni. Uuring näitas, et iga neljas isa ei võtnud üldse isapuhkust, hoolimata sellest, et tal oli sellele õigus, sageli rahaliste piirangute või töökoha ootuste tõttu.
Ja see ei puuduta ainult lapsevanemaks olemist. Tervelt 25% emadest elab koos kellegagi, olgu see siis laps või täiskasvanu, kelle eest nad täiendavat hoolt pakuvad. See tasustamata töö ei lõpe kunagi.
See tasakaalustamatus tugevdab tsüklit: emad kohandavad oma tööelu hooldamisega, mis mõjutab nende sissetulekut ja pensionikindlust. Samal ajal jääb nende panus, mis on nii perede kui ka majanduse tervise jaoks ülioluline, suures osas tunnustamata.
Heaolumajandus: enamat kui lihtsalt moesõna
Mis on siis heaolumajandus ja kuidas see aidata saab?
Heaolumajandus on mudel, mis seab sotsiaalse infrastruktuuri, nagu tervishoid, haridus ja hooldusteenused, esikohale traditsioonilise SKP kasvu ees. See väärtustab aega, suhteid ja vaimset tervist ning ei näe tasustamata hooldust mitte koormana, mida tuleks vähendada, vaid ühiskonna alustalana.
Emade jaoks võib selle uut tüüpi majanduse suunas liikumine tähendada:
- Tugevamad vaimse tervise teenused, mis on kogukonnapõhised ja kultuuriliselt tundlikud.
- Töökoha reformid, mis ulatuvad kaugemale õigusest taotleda paindlikkus ja selle asemel garantii
- Pikendatud ja tasustatud lapsehoolduspuhkused – näiteks kõik
- Tasustamata hooldustöö tunnustamine pensioniskeemides ja karjäärihindamistes.
- Taskukohane ja ligipääsetav lastehoid, mis pakub reaalset valikuvõimalust ja paindlikkust.
Make Mothers Matteri aruanne pakub tegevuskava, mis on täis teostatavaid soovitusi ELi poliitikakujundajatele, tööandjatele ja kogukondadele. Alates hoolduskrediitidest, mis kompenseerivad töölt eemalolekut, kuni rinnaga toitmise toetamiseni töökohal – ettepanekud on sama praktilised kui kiireloomulised.
On küla aeg ilmuda
Vanasõna ütleb: „Lapse kasvatamiseks on vaja tervet küla.“ Kuid liiga kaua on küla lootnud liialt emadele, oodates, et nad teeksid kõik ära – sageli vaikides.
MMM-i aruanne „Emaduse olukord Euroopas 2024. aastal” ei jaga pelgalt statistikat, vaid võimendab ka elukogemusi ja palub meil ümber hinnata, mida me väärtustame. Kui me tõesti tahame tulevikku, kus pered õitsevad, vaimne tervis on kaitstud ja sooline võrdõiguslikkus on enamat kui loosung, siis tuleb hooldustööd pidada oluliseks.
Kuidas seda saavutada? On mitu valdkonda, millele saab lahendust leida:
Perinataalne vaimne tervis vajab palju tugevamat tuge kogu Euroopas. See tähendab investeerimist kogukonnapõhisesse ja terviklikku hooldusse, mis on integreeritud teenustesse, millele vanemad ja sünnitajad juba toetuvad, alates perearstidest ja ämmaemandatest kuni sotsiaaltöötajateni, mitte ainult spetsialiseeritud kliinikutesse. Taskukohast ja kvaliteetset lastehoidu tuleb pidada heaolu alustalaks ning parem andmete kogumine on hädavajalik, et täielikult mõista kogemusi raseduse ajal ja pärast seda.
ELi poliitikakujundajad peavad olema eeskujuks ja toetama peresõbralikud töökohad, paindlik töökorraldus ning sujuvam ja toetavam lapsehoolduspuhkuselt naasmine. Täielikult jõustades Tasude läbipaistvuse direktiiv ja laiendamine Soolise tasakaalu direktiiv ettevõtete juhatustes Rohkemate tööandjate kaasamine võiks edendada soolise võrdõiguslikkuse saavutamist.
Spetsialiseeritud rinnaga toitmise tugi tuleb laiendada, et pakkuda lisaks praktilisele juhendamisele ka emotsionaalset tuge. Ka erasektoril on oma roll. Hispaanias on Empresa Familiarmente vastutustundlik sertifikaat (perekonna eest vastutav ettevõte, mida edendab Más Familia Fond, mis on MMM-i liige) tunnustab tööandjaid, kes toetavad töö- ja eraelu tasakaalu, kaasatust ja sotsiaalset vastutust, eriti töötajate perekondlike vajaduste toetamisel. Prantsusmaa „Peresõbraliku ettevõtte” märgis pakub sarnast mudelit, mis näitab, et tööheaolu prioriseerimine pole mitte ainult võimalik, vaid ka üha enam oodatav.
Selleks, et aidata tööandjatel neid poliitikaid praktikas rakendada, on ELi programmid, näiteks selle tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni (EaSI) fond ja Kodanike, võrdõiguslikkuse, õiguste ja väärtuste (CERV) programm pakuvad rahalist tuge perepuhkuse, paindliku tööaja ja võrdõiguslikkuse algatuste jaoks. Algatus „EL soolise võrdõiguslikkuse nimel” teeb koostööd ka erasektoriga, et luua kaasavamaid, peresõbralikumaid ja sooliselt võrdsemaid töökohti.
Ennekõike, sõeluuringute vahendid ja kliinilised juhised peab kajastama sünnitajate mitmekesisust – pöörates sihipärast tähelepanu neile, kes seisavad silmitsi rassi, rände, vaesuse, puude ja seksuaalse sättumusega seotud probleemidega. Kuid ehk kõige olulisem on see, et see algab kõigi emade kuulamisest, andes neile esindatuse kõigist kogukondadest, mitte ainult kord aastas uuringus, vaid igas poliitilises otsuses, igas juhatuse ruumis ja igas kodus.
Lõppkokkuvõttes võiks heaolumajandus, mis seab esikohale hoolduse, võrdsuse ja igakülgse toetuse, olla see transformatiivne muutus, mida vajame. Töö, tervise ja pereelu omavahelise seotuse tunnistamisega saame luua tuleviku, kus ema vaimne tervis ei ole marginaalne küsimus, vaid kõigi jaoks keskne prioriteet.
Lisateavet emaduse olukorra kohta Euroopas 2024. aastal
MMM esitleb praegu uuringu tulemusi osalevates Euroopa riikides ning spetsiaalne esitlus on kavandatud Euroopa Parlamendis 2024. aasta septembrisse.
Uuring, mille tellis Make Mothers Matter ja viis läbi ülemaailmne uurimisfirma Kantar, koondab andmeid ja elukogemusi ning sellesse panustas sõltumatu soolise võrdõiguslikkuse konsultant ja Equimundo vanemteadur Nikki van der Gaag.
Saate alla laadida Euroopa emaduse olukorra 2024 uusima versiooni. siin.
Angela García Romero
Angela García Romero on projektidirektor rahvusvahelises emade õiguste eest seisvas valitsusvälises organisatsioonis Make Mothers Matter. Angelal on mitmekesine rahvusvaheline karjäär, mis hõlmab selliseid valdkondi nagu õigus, muusikaõigused, heategevus ja kinnisvara, ning ta on sihikindlalt ja pühendunult navigeerinud mitmes sektoris. Kõige keerulisem ja pöördelisem on aga olnud ema roll, mis on andnud talle sügava ülevaate enamiku emade ees seisvatest tegelikkusest.
Angela, kes on kirglik lapsevanemaks olemise, hariduse ja inimsuhete suhtes, on pühendunud ühiskonna ehitamisele, kus iga inimene saab oma täieliku potentsiaali saavutada ja kus emaduse olulist – kuid sageli nähtamatut – tööd tõeliselt väärtustatakse.