Eeldatava eluea pikenemine Euroopas on rahvatervise ja tervishoiuteenuste võidukäik. Kuid see on toonud kaasa ka suuri muutusi rahvastiku vanuselises struktuuris. See on tekitanud muret töötava elanikkonna väiksema osakaalu, võimalike mõjude pärast majanduskasvule, pensionide taskukohasusele ning tervishoiu- ja sotsiaalhoolduse kuludele ja osutamisele. (Cylus et al., 2019a).
Tervisedenduse eelised
Kuigi vananemine toob väljakutseid, siis hoolikam analüüs näitab, et sobiva poliitikaga saavad riigid hakkama. Õnneks on rahvastiku tasandil vananemine ehk rahvastiku vanuselise jaotuse muutumine aeglane protsess ja meil on aega planeerida. Seal on tööriistad (nt Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskuse PASH-simulaator), mis võimaldavad riikidel prognoosida tulevasi tervishoiukulutusi ja hooldusvajaduste eest tasumiseks vajalikke tulusid ning mis võimaldavad uurida erinevate poliitikate mõju (Euroopa tervisesüsteemide ja -poliitika vaatluskeskus, 2022; Cylus jt, 2022). PASH-simulaatorit on kasutatud poliitiliste arutelude toetamiseks nii Euroopas kui ka väljaspool piirkonda (Normand et al., 2022).
Kuigi tõendid selle kohta, kas inimesed vananevad parema või halvema tervisega kui eelmistel põlvkondadel, on erinevad, on häid tõendeid selle kohta, et saame parandada igas vanuses inimeste tervist ja iseseisvust. (Rechel et al., 2020). Tervisedendus on osutunud kuluefektiivseks hooldusvajaduste ja -kulude vähendamisel ning poliitikad, mis aitavad inimestel aktiivsena püsida, võivad tervist parandada. Oodatav eluiga on tõusnud kõigil, kuid eriti kiiresti on see olnud meestel, mis tähendab, et paaris elavate vanemate inimeste osakaal on suurenenud. Kahe inimese leibkonnad kipuvad olema elujõulisemad ja vajavad vähem hoolt.
Ressursside vabastamine
Sageli väljendatud mure on see, et töötajaid jääb vähemaks ja inimesi, kes ei tööta (Avendano ja Cylus, 2019). See mõjutab nii majandust kui ka riigi rahandust ja potentsiaalselt ka tervishoiusüsteemi, kui seda rahastatakse suures osas tööturuga seotud sotsiaalmaksetest. (Cylus et al., 2019b). Sellised näitajad nagu vanadustoetuse suhe võivad olla väga eksitavad. Prognoosid näitavad, et kuigi enamikus riikides üle 65-aastaste arv kasvab, jääb puuetega täiskasvanud elanikkonna osakaal üsna stabiilseks. Terved vanemad inimesed võivad olla väga produktiivsed nii tasustatud kui ka tasustamata tööl. Varasemad tõendid näitasid, et vanemad töötajad on tavaliselt vähem tootlikud, kuid see ei pruugi enam nii olla, kuna vajadus füüsilise jõu järele on vähenenud. Kuigi mõned inimesed soovivad pensionile jääda ja neil, kes jätkavad töötamist ebasoodsatel töökohtadel, on tavaliselt halvem tervis, siis need, kelle töö on rahuldust pakkuv, on endiselt tootlik, saavad töö jätkamisest kasu ja tundub, et neil on parem tervis. See viitab sellele, et vanemate töötajate rollide parem kavandamine võib avada kasuliku ressursi.
Paljud vanemad inimesed panustavad oluliselt vabatahtlikena, tehes tasustamata tööd. Need on lapselaste eest hoolitsemisel võtmetähtsusega ressurss, mis võimaldab täiskasvanud lastel jääda tööturule. Nad on teiste eakate eest hoolitsemise suurim allikas ning neil on oluline roll ametliku tervishoiu ja pikaajalise hoolduse toetamisel.
Tervishoiukulud
Teine murekoht on näiliselt vältimatu tulevaste tervishoiukulude tõus. See pole paratamatu ega juhitamatu (Williams et al., 2019). See on müüt, et vananemine suurendab kulusid. Olulisemad on kasvavad ootused igas vanuses, tõhusate sekkumiste ja poliitiliste valikute suurem kättesaadavus. Tõendid näitavad, et eakate eest hoolitsemise ilmselgelt kõrged kulud on tegelikult elulõpuhoolduse kõrged kulud ja me sureme igaüks vaid korra (Normand et al., 2021). Kõrged eluea lõpu kulud tekivad väga väikese osa surnuist. Uuringud on näidanud, et vajaduste hoolikas hindamine ja paremate valikute toetamine parandab kogemusi eluea lõpus ja võib vähendada kulusid. Samuti on vanemate surnute puhul madalamad elulõpu kulud, seega peaks üleminek vanemas eas surevatele inimestele kaasa tooma madalama elueaga seotud kulud. Riigid võivad otsustada tervishoiule rohkem kulutada, kuid vananemine mängib kõige rohkem väikest rolli.
Selge on see, et tõenäoliselt tõusevad pikaajalise hoolduse kulud suurel määral (proportsionaalselt). On näidatud, et need suurenevad koos vanusega. Pikaajalise hoolduse praegune osakaal SKTst on aga madal, nii et suur proportsionaalne kasv kujutab endast tagasihoidlikku absoluutset kasvu. Samuti peaks paljudes riikides olema võimalik pakkuda tõhusamat pikaajalist hooldust, kus oleks rohkem rehabilitatsiooni, rohkem toetust iseseisvaks toimetulekuks ja vähem sõltuvust institutsionaalsest hooldusest.
Majanduslik objektiiv
Vaatamata üldlevinud arusaamale vananemisest kui demograafilisest ajapommist, viitavad tõendid keerulisemale loole (Greer et al., 2022). Majandusliku objektiivi rakendamine rahvastiku vananemisele toob esile mõned väljakutsed, aga ka mõned võimalused. Paljudel juhtudel on vanemad inimesed ressurss, mitte kulu, ning õigete poliitikatega saavad nad panustada nii tasustatud kui ka tasustamata töösse. See võib teatud määral vähendada mõju tööjõule. Vananemisega seotud hoolduskulude suurenemine on aeglane ja piisavalt tagasihoidlik, et seda oleks võimalik juhtida.
- Avendano M, Cylus J. 2019. Vanemas eas töötamine: miks see on oluline, kuidas see tervist mõjutab ja millised on poliitikavalikud tervise töövõime toetamiseks. . tervena ja aktiivsena vananemise seeria ökonoomika. Kopenhaagen (Taani): Maailma Terviseorganisatsioon 2019 (toimib Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskuse vastuvõtva organisatsiooni ja sekretariaadina). Saadaval aadressil: https://eurohealthobservatory.who.int/publications/i/working-at-older-ages-why-it-s-important-how-it-affects-health-and-the-policy-options-to-support-health-capacity-for-work-study
- Cylus J, Figueras J, Normand C. 2019a. Kas rahvastiku vananemine tähendab heaoluriigi lõppu? Tõendite ja poliitikavalikute ülevaade. . tervena ja aktiivsena vananemise seeria ökonoomika. Kopenhaagen (Taani): Maailma Terviseorganisatsioon 2019 (toimib Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskuse vastuvõtva organisatsiooni ja sekretariaadina). Saadaval aadressil: https://eurohealthobservatory.who.int/publications/i/will-population-ageing-spell-the-end-of-the-welfare-state-a-review-of-evidence-and-policy-options-study
- Cylus J, Roubal T, Ong P, Barber S. 2019b. Jätkusuutlik tervishoiu rahastamine koos vananeva elanikkonnaga: erinevate tulude suurendamise mehhanismide ja poliitikavalikute mõju. . tervena ja aktiivsena vananemise seeria ökonoomika. Kopenhaagen (Taani): Maailma Terviseorganisatsioon 2019 (toimib Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskuse vastuvõtva organisatsiooni ja sekretariaadina). Saadaval aadressil: https://eurohealthobservatory.who.int/publications/i/sustainable-health-financing-with-an-ageing-population-implications-of-different-revenue-raising-mechanisms-and-policy-options-study
- Cylus J, Williams GA, Carrino L, Roubal T, Barber S. 2022. Rahvastiku vananemine ja tervise rahastamine: meetod sama mündi kahe külje prognoosimiseks. Tervisepoliitika 126 (12): 1226-1232. https://doi.org/10.1016/j.healthpol.2022.10.004
- Euroopa tervishoiusüsteemide ja -poliitika vaatluskeskus. 2022. PASH (Population Aging financial Sustainability gap for Health systems) simulaator. Saadaval aadressil: https://eurohealthobservatory.who.int/themes/observatory-programmes/health-and-economy/population-ageing-financial-sustainability-gap-for-health-systems-simulator
- Greer SL, Lynch J, Reeves A, Falkenbach M, Gingrich J, Cylus J, Bambra C. Vananemine ja tervis: parema vananemise poliitika. Figueras J, McKee M, Mossialos M, Busse R (toim.) Cambridge: Cambridge University Press. Saadaval aadressil: https://eurohealthobservatory.who.int/publications/m/ageing-and-health-the-politics-of-better-policies
- Normand C, Williams GA, Cylus J. 2022. Rahvastiku vananemise mõju tervishoiu rahastamisele Vaikse ookeani lääneosas: tulevaste stsenaariumide ja poliitikavõimaluste uurimine valitud riikide jaoks PASH-simulaatori abil. Terve ja aktiivse vananemise majandussari Uus tõendusmaterjal Vaikse ookeani läänepiirkonna kohta. Maailma Terviseorganisatsioon 2022 (toimib Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskuse vastuvõtva organisatsiooni ja sekretariaadina). Saadaval aadressil: https://eurohealthobservatory.who.int/publications/i/the-implications-of-population-ageing-for-health-financing-in-the-western-pacific-region-exploring-future-scenarios-and-policy-options-for-selected-countries-using-the-pash-simulator
- Normand C, May P, Johnston B, Cylus J. 2021. Tervishoid ja sotsiaalhoolekanne eluea lõpus: kas poliitika võib vähendada kulusid ja parandada tulemusi? . tervena ja aktiivsena vananemise seeria ökonoomika. Kopenhaagen (Taani): Maailma Terviseorganisatsioon 2021 (toimib Euroopa tervishoiusüsteemide ja -poliitika vaatluskeskuse vastuvõtva organisatsiooni ja sekretariaadina). Saadaval aadressil: https://eurohealthobservatory.who.int/publications/i/health-and-social-care-near-the-end-of-life-can-policies-reduce-costs-and-improve-outcomes
- Rechel B, Jagger C, McKee M. 2020. Kas elate kauem, kuid parema või halvema tervisega? . tervena ja aktiivsena vananemise seeria ökonoomika. Maailma Terviseorganisatsioon 2019 (toimib Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskuse vastuvõtva organisatsiooni ja sekretariaadina). 2020. Saadaval aadressil: https://eurohealthobservatory.who.int/publications/i/living-longer-but-in-better-or-worse-health
- Williams G, Cylus J, Roubal T, Ong P, Barber S. 2019. Jätkusuutlik tervishoiu rahastamine koos vananeva elanikkonnaga: kas rahvastiku vananemine toob kaasa kontrollimatu tervishoiukulude kasvu? . tervena ja aktiivsena vananemise seeria ökonoomika. Kopenhaagen (Taani): Maailma Terviseorganisatsioon 2019 (toimib Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskuse vastuvõtva organisatsiooni ja sekretariaadina). Saadaval aadressil: https://eurohealthobservatory.who.int/publications/i/sustainable-health-financing-with-an-ageing-population-will-population-ageing-lead-to-uncontrolled-health-expenditure-growth
Charles Normand
Charles Normand on Londoni King's College'i Cicely Saundersi Instituudi palliatiivse ravi ja rehabilitatsiooni majandusprofessor, Dublini Trinity College'i emeriitprofessor ja Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini kooli tervishoiuökonoomika auprofessor. Tema peamised uurimisvaldkonnad on praegu tervishoiu rahastamine ning vananemise ning palliatiivse ja elulõpuravi ökonoomika. Ta on töötanud mitmete Iirimaa vananemise majanduslike ja tervishoiumajanduslike aspektide uuringutega. Ta on aastaid teinud koostööd WHO ning Euroopa Tervisesüsteemide ja -poliitika Vaatluskeskusega ning juhib praegu rahvastiku vananemise ning selle mõju tervisele ja sotsiaalhooldusele käsitlevat tööprogrammi. Hiljuti oli ta kaasautor Observatooriumi poliitikajuhendis elulõpuhoolduse kohta ja peatselt Vaikse ookeani lääneosa piirkondliku büroo vananemise ja tervishoiu rahastamise kohta.
Gemma Williams
Gemma on observatooriumi Londoni keskuse liige ja asub Londoni majandus- ja politoloogiakoolis.
Ta viib läbi võrdlevaid tervisesüsteemide uuringuid, keskendudes peamiselt tervishoiutöötajatele, tervishoiu rahastamispoliitikale, tervisealase ebavõrdsuse, tervena vananemise, digitaalse tervise ning rände ja tervise teemadele.
Jonathan Cylus
Jon Cylus on observatooriumi Londoni sõlmpunktide juhataja nii London School of Economicsis, kus ta on vanemteadur, kui ka Londoni hügieeni ja troopilise meditsiini koolis, kus ta on auuurija.
Tema põhiuuringud on seotud tervisesüsteemidega, keskendudes eelkõige tervishoiu rahastamispoliitikale, terviseökonoomikale ja tervishoiusüsteemi tulemuslikkusele, aga ka rahvastiku vananemise ökonoomikale.