Kohad, kus me elame, on lahutamatu osa mitte ainult meie tervisest, vaid ka kliimakriisist, millega me kõik praegu silmitsi seisame.
Euroopa Liidu ambitsioonikas rohelise kokkuleppe kava, mille eesmärk on vähendada heitkoguseid 2050. aastaks, ja Euroopa Liidu saastevaba tegevuskava vastuvõtmisega, on ütlematagi selge, et viis, kuidas me praegu oma keskkonda kohtleme ja sellesse sukeldume, kahjustab meie üldist tervist. tervist. Kuid milliseid rakendusi riigid esitavad tervislike linnapiirkondade loomiseks tervislikuma heaolu nimel?
Läti Riia linnavolikogu hoolekandeosakonna peaspetsialist Diāna Koerna annab ülevaate sellest, kuidas Riia sillutab teed tervema ja rohelisema linna suunas.
Linnad mängivad kodanike elus otsustavat rolli. ÜRO andmetel hinnanguliselt 68% maailma elanikkonnast elab 2050. aastaks linnapiirkondades.
Linna planeerimine mõjutab lõpuks selle kodanike heaolu ja tervist. Linna transpordivõrgu mõistmine, selle infrastruktuurid ja rajatised, puhkealad (nagu haljasalad) ning kaasatus- ja ohutusmeetmed aitavad kõik säästvama linnakeskkonna loomisele kaasa.
Samal ajal linnad on olulised kliimamuutustesse panustajad, on näiteks kasvuhoonegaaside (KHG) heite peamised allikad. Kuna uued kliima- ja energiaalased õigusaktid toovad kaasa uusi väljakutseid, on uute uuenduslike ja nutikate lahenduste väljatöötamisest saadava kasu kindlakstegemiseks vaja mitut sektorit ja sektoritevahelisi meetmeid. Näiteks linnade õhukvaliteedi parandamine mitte ainult ei vähenda riske elanike tervisele, vaid vähendab ka negatiivset mõju kliimale.
Selliste kliima- ja terviseeesmärkide saavutamiseks peame esmalt kaasama valdkondadevahelise koostöö rahvatervise spetsialistide, transpordiplaneerijate, linnadisainerite, IT-spetsialistide ja teiste huvirühmade vahel. See sektoritevaheline koostöö on ülioluline, kui tahame saavutada ÜRO säästva arengu eesmärgid (SDG), nagu eesmärk 11: Säästvad linnad ja kogukonnad, 3. eesmärk: tagada terve elu ja edendada heaolu kõigile igas vanuses ja teistele.
Tervislikumate linnapiirkondade arenguprogramm
Rohkem kui 670,000 XNUMX elanikuga[1] elab praegu Läti pealinnas Riias linnas elab juba üle kolmandiku riigi elanikkonnast. Praegu viiakse ellu arenguprogrammi 2022–2027, et vastata eesseisvatele väljakutsetele.
Riia arenguprogrammi aastateks 2022-2027 (AP2027) kallal tööd alustades korraldati rahvastikuuuringuid, seminare ja töörühmi omavalitsuste töötajatega, et hinnata eelmist planeerimisperioodi ja selgitada välja lähiaastate arenguväljakutsed.
Prioriteetide määratlemisel pöörati erilist tähelepanu integratsioonile ÜRO säästva arengu eesmärgid, Euroopa Komisjoni eesmärgid, riiklikud eesmärgid, Riia säästva arengu strateegiad aastani 2030, samuti Riia linna säästva energia ja kliima tegevuskava aastani 2030. Kogu raamistiku raames viidi läbi avalikkuse kaasamine ning täpsustati määratletud prioriteete, nimelt määrati kindlaks projekti ülesanded, tegevused ja tegevused.
Programmil on üheksa prioriteeti või peamist arenguvaldkonda, mis hõlmavad järgmist:
- Mugav ja keskkonnasäästlik linna piires pendeldamine.
- Linnakeskkond elukvaliteedi parandamiseks.
- Tervislik, sotsiaalselt kaasav ja toetav linn, et tagada terviseedendus, parem juurdepääs tervishoiule, sotsiaalne toetus sotsiaalse tõrjutuse ohus olijatele.
- Hea keskkonnakvaliteet ja vastupidav linnaökosüsteem kliimamuutuste leevendamiseks.
Riia arenguprogramm aastateks 2022-2027 (1. versioon) esitati avalikule konsultatsioonile, integreerides saadud ettepanekud Riia arenguprogrammi aastateks 2022-2027 lõppversiooni.
Erinevalt eelmisest perioodist on Riia arenguprogrammis aastateks 2022–2027 käsitletavad teemad keskendunud uutele eesseisvatele väljakutsetele, nagu kliimamuutuste leevendamine ja nendega kohanemine, koostöö Riia pealinna piirkonnas ja digitaliseerimine. Kliimamuutused kui laiapõhjaline teema on hõlmatud mitte ainult ühe arenguprogrammi 2022-2027 prioriteedina, vaid ka horisontaalse põhimõttena, mis kajastub mitmetes prioriteetides, eriti mobiilsuse, linnakeskkonna ja elamumajanduse valdkondades.
Rohelise linna kokkulepe
Olles ühinenud Euroopa Komisjoni algatusega, on "Rohelise linna kokkulepe" - Euroopa linnapeade liikumine, kes eelmisel aastal pühendus linnade rohelisemaks, puhtamaks ja tervislikumaks muutmisele; - Riia on pühendunud ümbritseva keskkonna kaitsmisele, et luua kodanike jaoks vastupidav linnaökosüsteem. Linnaparkide ja haljasalade kaitsmine See on oluline mitte ainult linna mikrokliima parandamiseks, vaid ka linna soojussaare efekti vastu võitlemiseks, keskkonnareostuse vähendamiseks ja bioloogilise mitmekesisuse suurendamiseks.
Tervislike infrastruktuuride loomine
Kvaliteetset rohelist infrastruktuuri loovad keskkonnad, mis loovad atraktiivse keskkonna (sh meeldiva mikrokliima ning müra- ja õhusaaste vähendamise), mis võimaldavad multifunktsionaalsemat ja tervislikumat avalikku väliruumi ning kliima- ja kodanikusõbralikku liikumist, julgustavad kodanikke loodetavasti veetma oma aega. vaba aeg avalikus linnakeskkonnas. See võtmetähtsusega areng muudab Riia linnaks, mille elanikke motiveerivad võimalused kogu elu jooksul rakendada füüsiliselt aktiivset elustiili.
Riia linnas viiakse ellu mitmesuguseid tervise edendamise ja haiguste ennetamise tegevusi, sealhulgas erinevaid spordi- ja aktiivse elustiili üritusi, töötubasid, seminare ja tsükleid igas vanuses elanikele.
Õue omaks võtmine
Ühed enim külastatud tegevused linnas on need, mis hõlmavad õues, kasutades ära ümbritsevaid haljasala parke ja metsi.
Sellised tegevused nagu kepikõnd, jooga, kehalised treeningud, tervislikud jalutuskäigud vanematele inimestele, välilaagrid lastele on näide sellest, kuidas neid ruume kasutatakse.
Need treeningud on tasuta ja neid juhivad kogenud spordi- või fitnessitreenerid. Projekti raames viiakse ellu palju tegevusi, "Seisame terve Riia eest!" - osa Euroopa Sotsiaalfond Vastavalt „Kohaliku rahvatervise ja haiguste ennetamise meetmed” (meede 9.2.4.2.). Projekti eesmärk on parandada Riia valla elanike, eriti vaesuse ja sotsiaalse tõrjutuse ohus olevate inimeste kättesaadavust tervise edendamise ja haiguste ennetamise teenustele.[2] Projekt on ette nähtud ellu viima nende elanike elukoha lähedal.
Õhukvaliteedi indeks
Kuna õhukvaliteet on linnapiirkondade kodanike tervise ja heaolu oluline lisategur, on Riia linn välja töötanud õhukvaliteedi registrileht oma elanike jaoks – pakkudes andmeid, mida kogutakse ja kuvatakse automaatselt ööpäevaringselt. See registrileht võimaldab elanikel aktiivselt jälgida õhukvaliteedi olukorda linnas ning nendest asjaoludest süvendatud allergia all kannatajatel on võimalik kasutada tasuta teenust, mis tagab 24 päeva õhukvaliteedi, õietolmu, UV-kiirguse ja temperatuuri prognoos.
Digitaalsed juhendid, mis panevad teid liikuma
Riia linn sillutab teed edasi algatustega, mis on loodud linna haljasalade kasutamise edendamiseks ja vaimse tegevuse soodustamiseks. Selliste algatuste näide on digitaalse juhendi väljatöötamine, nimelt 'Riia linna digitaalne tervislike õuetegevuste juhend “Ole liikvel Riias!”. Juhend sisaldab ideid puhkuseks, kohti nagu Riia pargid, promenaadid, spordialad ja aktiivne puhkamine, mänguväljakud, soovitused tervislikuks jalgsimatkaks linnas jne.
Kirjelduste ja kujutiste, sealhulgas kaartide pakkumine kultuuriliste ja ajalooliste huviobjektide asukoha leidmiseks võimaldab kodanikel sukelduda kohalikesse välisruumidesse. Digijuhend on kasutajasõbralik ja hõlpsasti kasutatav ning saadaval on ka mobiilisõbralik versioon.
