Madalmaade rahvatervise üldine seis näib olevat hea. Keskmine eluiga kasvab pidevalt ja enamik inimesi tunneb end tervena ja ei ole piiratud tegevuspiirangutega. Kuid ka Hollandi ühiskond seisab silmitsi mitmete suurte väljakutsetega tulevikuks. Mingil määral on see varasemate õnnestumiste tagurpidi: vanemate inimeste arvu kasvades suureneb proportsionaalselt ka krooniliste haiguste ja sotsiaalsete probleemidega, nagu üksindus, võitlevate inimeste hulk. Kui need probleemid kuhjuvad, võivad vanemad inimesed muutuda haavatavaks. Järgnevatel aastakümnetel ei suurene mitte ainult haavatavate vanemate inimeste arv, vaid ka terviseprobleemide ja sotsiaalsete probleemide kuhjumine madalama sotsiaalmajandusliku staatusega inimeste seas. Need on mõned peamised järeldused Hollandi rahvatervise prognoosiuuringust (PHFS) 2018, mille on teinud RIVM. Nelja-aastane PHFS annab ülevaate Hollandi rahvatervise ja tervishoiu kõige olulisematest ühiskondlikest väljakutsetest.
Autorid Henk Hilderink ja Marieke Verschuuren
Vananeva elanikkonna väljakutsed
PHFS-2018 näitab, et järgmise 25 aasta jooksul avaldab elanikkonna vananemise mõju ühiskonnale üha suurenevat mõju, nagu see juhtub enamikus Euroopa riikides. Üha enam inimesi jõuab väga vanaks, mille tulemuseks on üha suurem hulk eakaid inimesi. Seetõttu kannatab tulevikus rohkem inimesi selliste krooniliste haiguste all nagu artroos, kaela- ja seljavalu, vähk, südame -veresoonkonna haigused ja diabeet. Aastal 2040 on artroosi ja dementsusega inimeste arv kahekordistunud võrreldes 2015. aastaga. Suureneb ka haigestumus - kannatab samaaegselt mitme haiguse all. Lisaks kroonilistele haigustele võitlevad vanemad inimesed sageli ka selliste probleemidega nagu kukkumine, mäluhäired, nägemis- ja kuulmispuuded, piirangud igapäevaelus, pidamatus, üksindus ja polüapteek (mitme ravimi samaaegne kasutamine). Nende probleemide kuhjumine suurendab haavatavust, eriti vanemate inimeste seas. Nad võivad küll päris kaua hakkama saada, kuid pisikestest muudatustest võib piisata nende elu tasakaalustamiseks. Tulevikus on inimesi rohkem 
tõenäoliselt elavad iseseisvalt ja elavad tõenäolisemalt üksi. Lisaks suureneb nende inimeste arv, kes tunnevad, et neil puudub piisav kontroll oma elu üle. Eakatel inimestel, kellel on palju probleeme, võib olla erilisi raskusi oma eelistuste ja vajaduste selge väljendamisega. Sama kehtib näiteks sisserändaja taustaga vanemate inimeste ja kognitiivsete piirangutega vanemate inimeste kohta. Kõik need tulevikutrendid kokku toovad kaasa haavatavas olukorras olevate inimeste arvu suurenemise.
Probleemide kuhjumine - ja kuidas neid lahendada
Sageli kogunevad probleemid ka madalama haridusega inimestele. Lisaks ebatervislikumale eluviisile on neil ka rohkem sotsiaalseid probleeme, nagu töötus ja vaesus. Negatiivsed mõjud, mis tulenevad tulevastest tööturu arengutest, nagu robotite automatiseerimine ja digiteerimine, mõjutavad peamiselt vähem kvalifitseeritud töötajaid ja süvendavad seega probleemi. Sotsiaalsetest probleemidest tulenev stress võib elustiili negatiivselt mõjutada. Stressi algpõhjuste käsitlemine näiteks töövahenduse või võlanõustamise kaudu on sageli parem viis selle grupi tervise parandamiseks, kui keskendumine elustiili teguritele. Probleemide kuhjumine mängib rolli mitte ainult üksikjuhtudel, vaid ka konkreetsetes linnaosades. PHFS-2018 näitab, et ebatervisliku eluviisiga keskmisest suurema ja sotsiaalsete probleemidega linnaosade vahel on kattumine. Linnade sees süveneb jätkuv linnastumine ja kasvavad eluasemekulud lõhe valdavalt kõrgema sissetulekuga linnaosade ja väiksema sissetulekuga leibkondadega linnaosade vahel. See võib teravdada tervisealaseid erinevusi.
Ettevalmistused tulevikule
Ülalkirjeldatud suundumused põhinevad eeldusel, et järgneva 25 aasta jooksul jätkame oma praegust kurssi ega võta täiendavaid meetmeid. Sel viisil saab kindlaks teha ühiskonna tulevikuprobleeme. Sidusrühmadega konsulteerimise põhjal on PHFS-2018 kindlaks määranud paljutõotavad tegevussuunad mõne sellise ühiskondliku väljakutse lahendamiseks. Sellest sidusrühmadega konsulteerimisest on selge, et meie ees seisvad väljakutsed on oma olemuselt keerulised ja nõuavad terviklikku lähenemist ning asjaomaste sidusrühmade igakülgset kaasamist. Lisaks vajavad nad laiaulatuslikku koostööd: mitte ainult erinevat tüüpi tervishoiutöötajate vahel, vaid ka rahvatervise ja tervishoiu valdkonnas. Kogemused näitavad, et sellise integreeritud lähenemisviisi kehtestamine pole lihtne. Sellest hoolimata tehakse ühiskonnas juba palju ära. Saame nendele jõupingutustele jätkuvalt tugineda, et olla tulevikuks paremini ette valmistatud.
Lisateabe saamiseks külastage https://www.vtv2018.nl/en
Henk Hilderink
Henk on Hollandi riikliku rahvatervise ja keskkonna instituudi (RIVM) vanemteadur ning 2018. aasta rahvatervise prognoosiuuringu projektijuht
Marieke Verschuuren
Marieke on Hollandi riikliku rahvatervise ja keskkonna instituudi (RIVM) vanemteadur ning 2018. aasta rahvatervise prognoosiuuringu projektijuht