Rohujuuretasandi sport ja heaolumajandus ei pruugi tunduda ilmselged liitlased. Kuid lähemalt uurides saavad seosed selgeks. Mõlemad sektorid seavad teletulude ja ettevõtete kasumi asemel esikohale tervemate ja vastupidavamate kogukondade loomise. Rahvusvahelise Spordi- ja Kultuuriassotsiatsiooni (ISCA) president Mogens Kirkeby vaatleb lähemalt, mis neil ühist on.
Kui kuuleme sõna „sport“, kujutavad paljud meist instinktiivselt ette telesaateid tippsportlastest, kes võistlevad kõrgetasemelistel võistlustel ja suurtel professionaalsetel üritustel. Harvemini meenuvad rohujuure tasandil toimuvad kogukonnapõhised tegevused, mis hõlmavad kohalikke klubisid ja liigasid, näiteks ragbi, jalgpall või jalgrattasõit, või meelelahutuslik füüsiline aktiivsus, mille eesmärk on parandada isiklikku heaolu, näiteks sörkjooks või kõndimine. Vaatamata sellele, et see sektor on harva telesaadetes esindatud, toob see kodanikele mitte ainult rohkem kasu kui tippsport, vaid on ka suurem majanduslik edasiviija.
Ümber 40% (180 miljonit) Euroopa Liidu 450 miljonist kodanikust osalevad regulaarselt rohujuure tasandi spordis ja füüsilises tegevuses. Need tegevused erinevad tippspordist oluliselt eesmärgi, keskkonna ja struktuuri poolest, toimudes sageli mitteametlikus keskkonnas ja tavaliselt ilma pealtvaatajateta. Kuigi paljusid neist tegevustest toetavad kommertsteenuse pakkujad, kogukonna spordiklubid ja avalik sektor, on märkimisväärne arv neist täielikult iseorganiseeritud.
Motivatsioonid osalemiseks on erinevad, eriti vanuserühmade lõikes. Laste ja noorte puhul on sageli fookuses lõbutsemine ja sõpradega aktiivne olemine. Seevastu vanemaid täiskasvanuid motiveerivad tavaliselt tervisega seotud eelised ja sotsiaalsete suhete võimalused. Ka tegevuste tüübid on erinevad, ulatudes sõbralikest võistkondlikest võistlustest kuni joogatreeningu või seltskondlike programmideni, mis on loodud vaimse ja füüsilise heaolu toetamiseks hilisemas elus.
Seda laia tegevusspektrit toetab mitmekesine ökosüsteem. Erasektor haldab spordikeskusi, mis asuvad tavaliselt linnapiirkondades. Nende hulka kuuluvad jõusaalid, tantsustuudiod ja väiksemad kohad, mis pakuvad teenuseid nagu jooga ja personaaltreening. Kodanikuühiskonna organisatsioonid toetavad kohalikke spordiklubisid ja -ühendusi, mis on hinnanguliselt teenindab umbes 60 miljonit kodanikku kogu EuroopasVõrreldes kommertsklubidega on need vabatahtlike juhitavad klubid geograafiliselt laiemalt hajutatud, tegutsedes sageli ülikohalikul tasandil ja jõudes väiksemate kogukondade inimesteni, keda kommertsvõimalused tavaliselt ei pruugi ahvatleda.
Ka avalik sektor mängib otsest rolli, pakkudes tegevusi kogukonnakeskuste, eakate kodude, päevakeskuste, spordisaalide ja rehabilitatsiooniteenuste kaudu. Lisaks on olemas nn iseorganiseeruv sektor, mida iseloomustab individuaalne, mitteametlik osalemine igapäevastes tegevustes, nagu kõndimine, sörkjooks, ujumine ja jalgrattasõit.
Asjaolu, et peaaegu pool ELi elanikkonnast tegeleb rohujuure tasandi spordi ja kehalise aktiivsusega, on oluline majandusjõud. Üldiselt hinnatakse, et sport aitab kaasa enam kui 2% ELi SKTstKuigi profispordist saadakse kindlasti märkimisväärseid summasid, on suurem osa rohujuure tasandi spordi ja kehalise aktiivsuse sektori majandustegevusest pigem aktiivne osalemine kui passiivne meelelahutus. Täpsemalt öeldes, hinnanguliselt teenib osalemine aastas üle 200 miljardi euro.
Tegevusetuse hind
Mitmed põhiprintsiibid Heaolumajanduse aspektid on tihedalt seotud rohujuuretasandi spordi ja füüsilise aktiivsusega. Esiteks ühendavad paljud populaarseimad vaba aja tegevused nii isikliku kui ka keskkonna heaolu. Näiteks kõndimine ja jalgrattasõit ei ole mitte ainult vaba aja veetmise vormid, vaid ka säästvad, inimjõul töötavad transpordivahendid, millel on minimaalne süsiniku jalajälg. Teiseks on rohujuuretasandi tegevused nii kohalikult toodetud kui ka tarbitud. Tegelikult on need ainulaadsed selle poolest, et üksikisikud on samaaegselt nii tootjad kui ka tarbijad. See kahetine roll muudab nii tootmise kui ka tarbimise aspekti oma olemuselt jätkusuutlikuks.
Kolmandaks, inimeste investeeringud oma tervisesse, nii rahalised kui ka ajalised, aitavad oluliselt vähendada tervishoiukulusid. Need tegevused võivad kaasa tuua palju pikemaid tervemaid ja produktiivsemaid eluaastaid. Selline isiklik investeering on nii märkimisväärne kui ka väärtuslik. Kohalikele tervist edendavatele tegevustele kulutatud raha on raha, mitte ressursimahukamatele kaupadele kulutatud raha.
Võib-olla kõige ilmekam märk spordi ja heaolumajanduse kooskõlast peitub seda toetavas kodanikuühiskonnas. Üle Euroopa tegutsevad sajad tuhanded spordiklubid ja -ühingud mitte kasumi, vaid eesmärgi nimel – neid ei juhi isiklik kasu, vaid miljonite vabatahtlike pühendumus. Oma olemuselt on see sektor, mis on üles ehitatud lihtsale ja võimsale põhimõttele: inimene olemine tähendab teiste hüvangu teenimist.
Selle investeeringu väärtuse tõeliseks mõistmiseks isiklikku tervisesse peame vaid vaatama istuva eluviisiga seotud tohutuid kulusid. Hinnanguliselt on kogu Euroopas Füüsiline passiivsus põhjustab igal aastal üle 500,000 XNUMX surmajuhtumiMajanduslik mõju tervishoiu- ja sotsiaalsektorile on sama vapustav, ulatudes EL 80.4 riikides aastas umbes 28 miljardi euroni, mis on peamiselt tingitud neljast peamisest mittenakkushaigusest: südamehaigused, diabeet, vähk ja kroonilised hingamisteede haigused. Märkimisväärsed kaudsed kulud on seotud ka füüsilise passiivsusega seotud meeleolu- ja ärevushäiretega. Kokku moodustavad need kulud ligikaudu 6.2% Euroopa tervishoiu kogukulutustest.
Kuid nende kulude vähendamine ei seisne ainult individuaalse käitumise muutmise ergutamises: see nõuab süsteemseid meetmeid, et luua keskkond, kus füüsiline aktiivsus on realistlik ja kõigile kättesaadav valik. Lõppude lõpuks, nagu on sätestatud Euroopa Nõukogu Euroopa Spordihartas: „Kõigil inimestel on võõrandamatu õigus spordile turvalises keskkonnas […], mis on oluline nende isiklikuks arenguks ning oluline tervise-, haridus-, kultuuri- ja ühiskonnaelus osalemise õiguste teostamiseks.“
Postiindeksi loterii: juurdepääs spordile
Siiski pole ligipääs füüsilisele aktiivsusele kaugeltki võrdne. Sotsiaalselt ebasoodsas olukorras olevatel inimestel või madala sissetulekuga piirkondades ja maapiirkondades elavatel inimestel on sageli kõige vähem võimalusi pääseda ligi kommertsspordikeskustele või organiseeritud spordile. See ebavõrdsus ei ole juhuslik, vaid kavandatud. Takistused, nagu hind, transport, rajatiste puudumine või kultuuriline tõrjutus, kujundavad võimaluste jaotust.
Siin tulevadki mängu rohujuuretasandi ja kogukonna juhitud algatused. Avaliku sektori ja kodanikuühiskonna toel pakuvad need midagi kaasavamat, taskukohasemat ja mis kõige tähtsam, kohalikumat. Süsteemis, kus tervisenäitajad võivad endiselt sõltuda postiindeksist, aitab rohujuuretasandi sport luua võrdsemaid võimalusi.
Algatused meeldivad Jääsüdamed Euroopa, mis kohandub Soome Iceheartsi mudel toetada ja juhendada haavatavaid noori spordi kaudu, näidata, kui võimsad kogukonnapõhised programmid võivad olla. Need mitte ainult ei paranda tervist, vaid aitavad ka võidelda sügavalt juurdunud ebavõrdsusega. Juurdepääs spordile ei tohiks olla postiindeksi loterii ega sõltuda sissetulekust või taustast. Kuid liiga sageli see seda ikkagi on.
Sport kui muutuste mootor
Rohujuuretasandi sport ja harrastuslik füüsiline aktiivsus sobivad kahtlemata ideaalselt heaolu majandusse. Sport võib olla võimas vahend kogukonna muutmiseks, aidates võidelda tervisealase ebavõrdsusega ja kõrvaldada takistusi füüsilisele aktiivsusele juurdepääsul. Siiski on hädavajalik tugevam poliitika, mis tunnustab spordi positiivset rolli tervises ja heaolus.
Üle Euroopa tehakse edusamme selliste algatuste kaudu nagu Erasmus+ spordiprogramm, mis rahastab inimestele aktiivse eluviisi võimalusi. Kuid teha tuleb rohkem. Rohkem rõhku tuleb panna rohujuure tasandi spordialgatustele, mis aitavad luua kogukondi, edendada sotsiaalset kaasatust ja julgustada tervislikke eluviise.
A viimane aruanne Edinburghi ülikooli teadlaste tehtud uuring näitas, et iga spordi- ja heaolutegevustesse investeeritud 1 naela (1.16 eurot) kohta genereeriti 5.69 naela (6.62 eurot) majanduslikku ja sotsiaalset väärtust. See on selge tõend selle kohta, et heaolumajandus toimib – ja et sport ei ole pelgalt ajaviide, vaid võimas jõud positiivseteks ühiskondlikeks muutusteks.
Mogens Kirkeby
Mogens Kirkeby on olnud Rahvusvahelise Spordi- ja Kultuuriassotsiatsiooni (ISCA) liikumapanev jõud alates 1998. aastast. Algselt oli ta ISCA peasekretär ja alates 2007. aastast on ta olnud president. Ta on ka Taani suurima rohujuure tasandi spordiorganisatsiooni DGI juhatuse liige ja aseesimees ning Euroopa Nõukogu spordi nõuandekomitee (EPAS) büroo aseesimees.