Me elame kiiresti muutuvas maailmas, kus tootlikkus ja tõhusus on väga olulised. Kuigi me saame tehnilistest saavutustest ja majanduskasvust palju kasu, oleme hakanud seisma silmitsi ressursside piirangute ja suurte ohtudega meie keskkonnale ja tervisele. Meie eluviis, mida iseloomustavad mudelid „võta-tee-tarbi-viska“, avaldab negatiivset mõju meie ökosüsteemile, tervisele ja heaolule.
Autorid: Ingrid Stegeman ja Elisa Schabu
Üks näide: Kaasaegsed toidutootmisprotsessid mõjutavad oluliselt keskkonda, kasvuhoonegaaside heitkoguste, reostuse, pinnase kahanemise ja pestitsiidide kaudu. Nende protsesside tulemuseks on ka liigse rasva- ja suhkrusisaldusega toodete liigtarbimine, mis aitavad kaasa meie ühiskonna ülekaalulisusele ja rasvumisele ning suurele hulgale jäätmetele.
Teine näide: Euroopa Keskkonnaagentuuri andmetel elab 75% eurooplastest praegu linnapiirkondades ja see arv tõuseb 80. aastaks 2020% -ni. See toob kaasa õhusaaste taseme tõusu (seotud vähi, astma, insuldi, südamehaiguste ja isegi diabeet, ülekaalulisus ja dementsus[1]), vähem kokkupuudet haljasaladega ja suurem osa üksi elavatest inimestest.
Suureneb teadlikkus meie eluviisi kahjulikest mõjudest keskkonnale ja tervisele ning otsustajate ja kodanike soov ja motivatsioon jätkusuutlikuma tuleviku järele kasvab. Seda kajastavad Pariisi kokkulepe, samuti Agenda 2030 ja säästva arengu eesmärgid. Probleemi lahendamiseks on ka palju algatusi, näiteks jõupingutused uute energiaallikate leidmiseks, autovabade päevade kehtestamine Euroopa linnades, aktiivse reisimise edendamine jalgratta jagamise vahendite, hoonete roheliste seinte või linnaaiandusalgatuste kaudu. . Sageli ei ole sellised algatused reaalse mõju avaldamiseks piisavalt suured. Lisaks ei ole need osa terviklikust ja integreeritud poliitilisest lähenemisviisist, vaid neid juhib ja rakendab üks sektor (nt keskkond, tervishoid, transport) ilma mõju suurendamiseks teiste sektorite panuseta. Selliste algatuste tegelik mõju on tegelikult suuresti teadmata, kuna paljusid ei hinnata. Veel vähem teatakse selle mõju kohta inimestele, kes saaksid muudatustest kõige rohkem kasu, nimelt meie ühiskonnas neile, kes on juba majanduslikult ja sotsiaalselt haavatavad. Liiga sageli on jõupingutused keskkonna ja tervise parandamiseks paremad, mitte inimesed, kes on juba ebasoodsas olukorras, ning aitavad seeläbi kaasa tervisealase ebavõrdsuse lõhe suurenemisele, mitte vähendamisele.
Euroopa Keskkonnaagentuur (EEA) on näidanud, et praegune muutuste tempo keskkonnastressorite vähendamiseks ei ole meie looduskeskkonna kaitsmiseks piisav. Kui aga kõikehõlmavaid meetmeid ei võeta, süvendavad keskkonnakahjud ja kliimamuutused väljakutseid, millega Euroopa silmitsi seisab tervishoiusüsteemide säilitamisel ja tervisealase ebavõrdsuse vähendamisel.
Vastuseks väljakutsetele: projekt INHERIT
INHERIT on projekt, mis tähistab „Valdkondadevahelisi tervise- ja keskkonnauuringuid innovatsiooni jaoks”. Selle algatas EuroHealthNet 2015. aastal, vastuseks programmi „Horisont 2020” üleskutsele „tervis, demograafilised muutused ja heaolu”. Ettepanek oli üks kolmest selle konkursikutse raames esitatud paljudest ettepanekutest, mis võeti rahastamiseks vastu ja käivitati 2016. aasta jaanuaris. See hõlmab 18 partnerit erinevatest sektoritest (tervishoid, keskkond, säästev areng, tööstus) üle kogu ELi ja see rakendatakse 4 aasta jooksul.
INHERITi üldeesmärk on määratleda tõhusad valdkondadevahelised poliitikad, sekkumised ja uuendused, mis edendavad Euroopa kodanike tervist ja heaolu kogu sotsiaalsel tasemel, käsitledes samal ajal ka peamisi keskkonnastressoreid ja nendega seotud ebavõrdsust. INHERITi partnerid otsivad poliitikaid, sekkumisi ja uuendusi elamise, liikumise ja tarbimise valdkonnas, mis käsitlevad peamisi keskkonnastressoreid ja julgustavad või võimaldavad inimestel elada tervislikumat elu. Keskendutakse heade tavade algatuste väljaselgitamisele, mis võivad saavutada kolmekordse võidu: parandada tervist, keskkonnasäästlikkust ja aidata kaasa tervise võrdsusele.
Projekt on mitmes mõttes ainulaadne. See:
- laiendada olemasolevaid ettekujutusi keskkonna rahvatervisest, kujundades keskkonna, tervise ja tervise võrdõiguslikkuse suhte terviklikumalt, viidates sellega seotud palju laiematele küsimustele;
- tugevdada rõhku elustiilile ja käitumisele keskkonnatervise küsimustes ning rakendada tervisedendussektori teadmisi selle kohta, kuidas saavutada käitumismuutusi, julgustades muutuste tugevamat alt -üles hoogu;
- edendada ja hõlbustada terviklikumaid poliitikakujundamismeetodeid ja valdkondadevahelisi meetmeid ning neist õppida;
- seab tervishoiu võrdõiguslikkuse keskmesse, võttes süstemaatilise lähenemisviisi, et integreerida tervishoiu võrdõiguslikkuse mõõde kõikidesse töövaldkondadesse;
- aidata tugevdada tõendusbaasi piirkondades, kus see on praegu nõrk.
Alates uutest poliitilistest raamistikest kuni avalike kampaaniateni, sihipärastest käitumismuutmistest kuni uuenduslike uute kontseptsioonide ja ärimudeliteni võib tee keskkonnasäästlikuma, tervislikuma ja õiglasema ühiskonna poole liikuda mitmest suunast.
Aidake meil alustada, jagades oma ideid või näiteid positiivsete muutuste saavutamiseks!
Külasta INHERIT veebisait rohkem õppida ja panustada!
[1] http://www.who.int/mediacentre/news/releases/2016/air-pollution-rising/en/
Ingrid Stegeman
Ingrid Stegeman on programmijuht, kellel on ligi 20-aastane kogemus EL tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas ning EL kaasrahastatud projektide juhtimises. Ta töötab EuroHealthNeti poliitika-, praktika- ja uurimisplatvormides ning vastutab EuroHealthNeti laiaulatuslike tegevuste kvaliteedi jälgimise ja kvaliteedi tagamise eest, et vähendada tervisealaste ebavõrdsuste hulka tervist mõjutavate tegurite kaudu. Praegu juhib ta poliitikajuhina EuroHealthNeti projekti Schools4Health ja meie panust teadusuuringute konsortsiumi FEAST, mis keskendub toidusüsteemide muutmisele.
Elise Schabu
Elise on lõpetamas Euroopa rahvatervise magistrikraadi Maastrichti ülikoolis. Osana magistriprogrammist tegeleb Elise praktikaga EuroHealthNetis, kus ta kirjutab oma lõputööd seoses projektiga INHERIT. Tal on bioloogia magistrikraad Viini ülikoolis. Ta on varem töötanud keele assistendi ja keskkooliõpetajana.