Maailma juhid leppisid hiljuti kokku järgmise viieteistkümne aasta ambitsioonikas tegevuskavas. Nad võtsid vastu 17 säästva arengu eesmärki. Eeldatakse, et kõik riigid - ja see hõlmab ka kõiki Euroopa riike - saavutavad need eesmärgid ja töötavad selle tegevuskava 2030 saavutamise nimel. See pakub põnevat võimalust tervishoiu võrdsuseks: SDG number 3 puudutab tervislikku elu ja heaolu kõigile. Eesmärk number 10 puudutab ebavõrdsust. Teised sotsiaalsed, majanduslikud ja keskkonnaalased eesmärgid hõlmavad paljusid tervise tegureid.
Sel aastal on käsil teine ÜRO oluline protsess: jõupingutused kliimamuutusi käsitleva siduva kokkuleppe saavutamiseks Pariisis toimuval kliimamuutuste tippkohtumisel. Hädasti on vaja kaitsta meie keskkonda ja ressursse. Me kasutame praegu planeedi võimsust üle ja me ei saa jätkata tarbimist ja tootmist nii, nagu praegu. Me ei saa haigel planeedil tervislikult elada.
Tegelikult oli see 2015. aasta Milanos toimunud Euroopa rahvatervise konverentsi EuroHealthNeti plenaaristungi teema. Arutasime, kuidas viia globaalsed eesmärgid Euroopa olukorda. Kuidas saame Euroopa rahvatervise ja tervisedenduse kogukonnana aidata kaasa kliimamuutuste leevendamisele, muutes eurooplaste elustiili? Kas me oleme tegelikult säästva arengu eesmärkide elluviimiseks hästi varustatud?
Jätkusuutliku ühiskonna poole liikumine tähendab ka inimõiguste austamist, mitmekesisuse tervitamist, ebasoodsas olukorras olevate või ühiskonnast tõrjutud inimeste integreerimist ning pagulaste toetamist humanitaarses mõttes. See kajastub ka kestliku arengu eesmärkides (eesmärk nr 16) ja on eriti pakiline, arvestades olukorda, milles Euroopa praegu on.
Praegu on väljakutseterohked ajad ja tundub, et oleme sisenemas uude rahvatervise ja terviseedenduse ajastusse. Osa sellest uuest mõtlemisest kajastub juba ajakirja EuroHealthNet kuuenda väljaande artiklites.
Norra tervishoiu direktoraadi esimene artikkel tõstab esile Trondheimi deklaratsiooni. Deklaratsioon ja selle põhisõnum „Võrdne tervis ja heaolu on poliitiline valik” kinnitab sotsiaalselt jätkusuutlike kogukondade tähtsust. Tõepoolest, solidaarsus, osalus, üldine heaolu ja hea valitsemistava on jätkusuutliku ühiskonna jaoks üliolulised.
Need väärtused kajastuvad Walesi rahvatervise ja Walesi valitsuse strateegiates tervisealase ebavõrdsuse kõrvaldamiseks, nagu on kirjeldatud teises artiklis. Nende viimane „Heaolu ja tulevaste põlvkondade seadus” (2015) ja sellega seonduv protsess on eeskujulik. Seda toetavad ka säästva arengu põhimõtted ja see loob otsese õigusliku seose kestliku arengu eesmärkidega.
Federsanità artikkel kajastab neid praegu keerulisi aegu. Samuti näitab see, kuidas majandus- ja sotsiaalkriis annab uut hoogu vanade probleemide lahendamiseks. See näitab, kui oluline on hõlbustada heade tavade vahetamist kohalike omavalitsuste vahel. Lisaks on nad loonud töörühma korruptsiooni vastu võitlemiseks tervishoiuteenustes.
Flaami panus algatusse „Tervislik omavalitsus” on järjekordne suurepärane näide jätkusuutlike kogukondade saavutamiseks. Algatus põhineb sellistel põhimõtetel nagu kohalik autonoomia, integreeritud poliitika ja osalus. Selle väljaande teised artiklid hõlmavad jätkusuutliku ühiskonna muid olulisi aspekte. Vaimse tervise teadvustamine ja parandamine on vältimatu komponent, nagu on välja toonud Euroopa Vaimse Tervise Liit; Ülekaalulisusega võitlemine maksumeetmete, uuenduslike kampaaniate ja kohalike strateegiate abil on teine, nagu on näidanud Inglismaa Health Equalities Group.
Jätkusuutliku ühiskonna poole liikumist ei saa teha ilma mõõtmiseta, kas me tegelikult teeme edusamme. Soovitan teil lugeda artiklit selle kohta, kuidas Portugal lõi tihedas koostöös Norra Rahvatervise Instituudiga oma esimese riikliku terviseuuringu, lõi selle ja suurendas selle suutlikkust. Üle 4200 täiskasvanu üle Portugali on küsitletud (SES, elustiili tegurid, tervise- ja vaimse tervise tulemused) ja füüsiliselt uuritud. Seda tehakse uuesti 2020. aastal, eesmärgiga saada tõendeid tervise, heaolu ja tervisealase ebavõrdsuse kohta poliitika väljatöötamiseks ja jälgimiseks.
Viimane, kuid mitte vähem tähtis, see väljaanne tutvustab mitmeid EuroHealthNeti tegevusi. Palun lugege Balti tervislike linnade võrgustiku kaastööd teemal IROHLA (tervisealase kirjaoskuse edendamine) ja kvaliteeditoiminguid (HIV/AIDSi ennetamise kvaliteedi parandamine). Viimases artiklis kirjeldatakse, kuidas tervishoiusüsteemid vajavad jätkusuutlikuks muutmist ja kohanemist, ning EuroHealthNeti ideid selle kohta, kuidas seda praktikas rakendada.
Loodan, et ajakiri inspireerib teid oma tööd jätkama ja tegutsema. Nagu alati, palun andke meile teada oma mõtted tõstatatud probleemide kohta. Ootame teie arvamust!
Caroline
Caroline Costongs
Caroline Costongs on EuroHealthNeti direktor.