Toimetuse autor Caroline Costongs
Neile meist, kes töötavad tervise edendamise ja tervisealase ebavõrdsuse kallal, on need olulised ajad. Ühest küljest näeme üha suuremat huvi oma valdkonna vastu, kuna suureneb mure krooniliste haiguste pärast ning vananemise, ebavõrdsuse ja tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkusega seotud pakilised probleemid. Teisest küljest on meil vähenemas riigi eelarve, et lahendada neid probleeme ELi, riiklikul ja kohalikul tasandil. Tervise edendamine ja haiguste ennetamine võivad anda olulise ja kulutõhusa panuse, kuid liikmesriikide ja Euroopa Komisjoni finantsprioriteetides on need endiselt madalad. Tegelikult oleks ühe tulevase Euroopa jaoks välja pakutud stsenaariumi puhul tervishoiupoliitika ja sotsiaalpoliitika osad isegi eemaldatud. ELile esitab väljakutse mantra „tee rohkem vähemaga”; vaevalt viitab see tuleviku finantsplaanides tervisele.
Üks ere valgus silmapiiril on Euroopa Komisjoni hiljuti avaldatud sotsiaalpakett ettepanekutega Euroopa sotsiaalsete õiguste samba kohta, mis on meie kõigi jaoks hädavajalik lugemine. Selle algatuse eesmärk on parandada majanduslikku vastupanuvõimet, toetades samal ajal õiglasi ja hästi toimivaid tööturu- ja hoolekandesüsteeme. Praegu on sammas põhimõtete ja soovituste kogum ning mitmed kõrval- ja järelevalvemeetmed. Üks 20 -st põhimõttest hõlmab õigust tervisele ja juurdepääsu taskukohasele tervishoiule, sealhulgas tervise edendamisele ja haiguste ennetamisele. Hiljem sel aastal võivad Euroopa institutsioonid avaldada selle algatuse kasuks ühisavalduse, mis võib hõlbustada selle jõustumist seadusandlusse.
Siiski oleme sellest võimalusest veel kaugel ja meie vahetud küsimused puudutavad nende 20 sotsiaalse samba põhimõtete tegelikkust ja rakendamist. Paljud ajakirja EuroHealthNet selle väljaande artiklid näitavad juba mitmesuguseid tegevusi tervise ja sotsiaalsete tervisemõjurite kohta, mida nende põhimõtete kohaselt ette võetakse või uuritakse.
Näiteks projektis HiNews uuritakse, miks tervise ja krooniliste haiguste ebavõrdsus on heaoluriikides erinev. Ta on leidnud, et riskikäitumine ei selgita üksi erinevate rühmade tervisetulemuste erinevusi ning et juurdepääs tervisele ja tervisealase ebavõrdsuse mustrid on väga erinevad.
Paljudes riikides täheldame laste ülekaalulisuse tõusu ja muret alatoitluse pärast. Kreeka programm DIATROFI vastab sellele, pakkudes valimatult toitumisalaselt tasakaalustatud toite ebasoodsates piirkondades osalevatele koolidele, edendades samal ajal lastele ja nende peredele tervislikku toitumist erinevate meetmetega kogu õppeaasta jooksul.
Vananemist käsitlevas artiklis rõhutatakse vanemate inimeste aktiivsuse ja kaasatuse tähtsust. Läänemere piirkonnas uuriti algatusel „Olgem aktiivsed”, kuidas eakad suhtuvad vabatahtlikku tegevusse ja hobidesse ning kasutasid neid teadmisi uute tegevuste väljatöötamiseks, mis aitavad nüüd paljusid kodanikke ja kogukondi.
Hispaania inimeste eeldatav eluiga on üks kõrgemaid maailmas, kuid tervislik oodatav eluiga jääb palju maha. Tervise edendamise ja ennetamise strateegias (SHPP) kasutatakse elukäigul põhinevat lähenemisviisi ning selle eesmärk on soodustada tervislikke eluviise ja keskkonda. Koos hariduse ja tervishoiu sekkumisega on ta oma edu võtmeks määranud kohaliku rakendamise.
Seda kohalikku ja kogukondlikku aspekti kajastab Madalmaades kasvav rohujuure tasandi juhitud tervishoiuliikumine. See kõikehõlmav riiklik ennetusprogramm, mida võimud stimuleerivad, kuid mida juhivad kodanikud, rõhutab tervise edendamist kodus, koolis ja tööl. Kohalikud omavalitsused, koolid, ettevõtted, kohalikud omavalitsused ja asutused võtavad meetmeid tervislikuma eluviisi, sealhulgas parema toitumise ja suurema füüsilise aktiivsuse suunas.
Rootsist saame teada riikliku vaimse tervise strateegia 2016-2020 kohta. Kuigi paljud rootslased teatavad heast füüsilisest tervisest, teatavad nad ka vaimse tervise ja sellega seotud somaatiliste probleemide tõusust, eriti 13–15-aastaste tüdrukute seas. Nad rõhutavad heade andmete tähtsust ennetusmeetmete täiustamisel ja sidusrühmade vahelist koostööd.
Lõpuks on meil artikkel, kus uuritakse, kuidas saab tervise edendamise ja kaitsemeetmeid kehtestada õigusaktide puudumisel. Tervislik Stadia võrgustik ja UEFA töötasid välja uued viisid suitsetamisvaba poliitika edastamiseks ja tugevdamiseks ilma õiguskaitsevahenditeta. Kuna igal nädalal käib jalgpallivõistlustel 20 miljonit inimest, saaks saadud ideid ja teadmisi laiemalt kasutada, et kaitsta palju rohkem kodanikke tubakaohtude eest.
Kuigi neid suuri algatusi tervislikuma Euroopa nimel arendatakse ja rakendatakse, tuleb võidelda, et tagada asjakohased ja püsivad investeeringud tervise edendamisse ja ennetamisse ELi ja (alam) riiklikul tasandil. Lisaväärtus ELi toetusele tervise edendamisel on meile ilmne, kuid see tuleb teha selgeks neile otsustajatele, kes osalevad meie tulevaste finantsraamistike üle peetavatel aruteludel ja aruteludel ning konkureerivad selliste esilekerkivate teemadega nagu ränne, turvalisus ja kliimamuutus. EuroHealthNet on selleks dialoogiks valmis ja valmis panustama.
Loodan, et teile meeldib see ajakirja väljaanne. Nagu alati, ootame teie tagasisidet. Lisaks siinsetele artiklitele leiate allpool mõned soovitused edasiseks lugemiseks, sealhulgas Euroopa ja selle rahastamise tulevikustsenaariumid.
- Valge raamat Euroopa tuleviku
- Mõtisklusdokument Euroopa sotsiaalse mõõtme kohta (26. aprill 2017)
- Mõtisklusdokument ELi rahanduse tuleviku kohta (28 juuni 2017)
Lisaks on EuroHealthNet avaldanud mitmeid sotsiaalse samba dokumente:
- konsultatsiooni vastus
- Faktileht
- poliitika Precis
- üksikasjalik briifing (saadaval ainult EuroHealthNeti liikmetele)
Caroline Costongs
Caroline Costongs on EuroHealthNeti direktor.