Kliimamuutused ohustavad üha enam meie tervist ja tekitavad tervishoiusüsteemidele suuri väljakutseid. Dr Ruperta Lichtenecker Austria Riikliku Rahvatervise Instituudi kliima ja tervise kompetentsikeskusest jagab oma teadmisi jätkusuutlike strateegiate kohta tervise edendamiseks, sotsiaalse õigluse tugevdamiseks ja meie tervishoiusüsteemi tuleviku kindlustamiseks.
Kliimamuutused on juba ammu ilmsed olnud, kusjuures äärmuslikud ilmastikunähtused, nagu üleujutused, kuumalained ja allergiate sagenemine, ei kujuta endast ohtu mitte ainult üksikisikute tervisele, vaid suurendavad ka tervishoiusüsteemi koormust.
Maailma Terviseorganisatsioon (WHO) hoiatab, et kliimamuutused on 21. sajandi suurim terviseoht. Globaalse soojenemise piiramiseks 1.5 kraadini Celsiuse järgi on vaja kiireid ja ulatuslikke meetmeid kasvuhoonegaaside heitkoguste vähendamiseks kõigis sektorites, sealhulgas tervishoius. Ainult tervishoiusektor on... vastutab 5.9–6.7% riigi CO₂ heitkoguste eests Saksamaal, Austrias ja Šveitsis.
Tervishoiusüsteemi mõju keskkonnale ulatub kaugemale energiatarbimisest. Osa sellega seotud kasvuhoonegaaside heitkogustest pärineb transpordist, sealhulgas tarnetest ja tervishoiutöötajate pendeldamisest. Ja kuna tervishoiuasutus varustab nii patsiente kui ka töötajaid toiduga, võib selle toodete, koostisosade ja tarnijate valik veelgi reostust suurendada. Samuti vajavad asutused palju ressursse ja tooteid – sageli ühekordselt kasutatavaid esemeid –, mis suurendavad jäätmete hulka.
Kuid tervishoiusektor mitte ainult ei panusta kliimamuutustesse. Tegelikult on see nii mõjutatud kui ka aitab kaasa. Kliimamuutuste vaimse ja füüsilise tervise tagajärjed suurendavad nõudlust tervishoiuteenuste järele, samas kui äärmuslikud ilmastikunähtused võivad kahjustada asutusi, põhjustada elektrikatkestusi ning viia varustus- ja personalipuuduseni. analüüsid näitavad, et kliimamuutuste tagajärjed on tervishoiusektoris kõige suuremad, kui meetmeid ei võeta. Kuna tervishoiusektor on kliimaga nii seotud, on ka seal vastavalt vaja tegutseda.
Kliimakriisi arvukad negatiivsed tagajärjed, tohutud kaasnevad kulud, riiklikult ja rahvusvaheliselt määratletud ja siduvad eesmärgid ja raamistikud ning ekspertide soovitused näitavad, kui pakiline on tervishoiusektoris kliimakaitse osas terviklik tegutsemine.
Kolmikvõidu saavutamine: tervishoiu jätkusuutlikkuse, tervise ja sotsiaalse õigluse parandamine
Tervishoiuasutustes rakendatavad kliimakaitse ja jätkusuutlikkuse meetmed on olulised panused kliimamuutuste mõjude leevendamisse, tervise edendamisse ning tervishoiu ohutuse ja kvaliteedi tagamisse. Ökoloogiline jätkusuutlikkus tervishoiusektoris ulatub kaugemale pelgast keskkonnakaitsest, kuna see loob tingimused, mis aitavad vähendada tervisealast ja sotsiaalset ebavõrdsust üldiselt.
Näiteks kliimasõbralike tervishoiuasutuste ehitamine tõhusate ventilatsioonisüsteemide ja haljastusega vähendab heitkoguseid, parandab õhukvaliteeti, mikro- ja sisekliimat ning kaitseb kuumuse eest. Sellel on eriti kasulik mõju patsientidele ja nende taastumisprotsessile. Haljastuse pakkumine nii välis- kui ka siseruumides parandab veelgi patsientide vaimset heaolu ning tugevdab töötajate keskendumis- ja lõõgastusvõimet.
Hooldusasutused vajavad teenuste osutamiseks ning patsientide ravi ja ohutuse tagamiseks palju energiat. Taastuvenergia kasutamise laiendamine aitab vähendada energiahindu, mis omakorda ennetab energiaostuvõimetust. Säästvate liikuvuslahenduste, näiteks ühistranspordi, e-mobiilsuse, jalgrattasõidu ja kõndimise tugevdamine ja hõlbustamine nii töötajatele kui ka patsientidele vähendab heitkoguseid ja parandab tervishoiuasutuste ligipääsetavust. See on oluline tegur, eriti hädaolukordades.
Toitlustuse ja hangete osas on keskkonnamõju vähendamiseks täiendavaid võimalusi, mis on kasulikud ka tervisele. Piirkondlik, hooajaline, tervislik, mahepõllumajanduslik ja õiglaselt toodetud toit ning taimsed toidud nõuavad vähem ressursse ning edendavad patsientide ja töötajate tervist, olenemata nende sotsiaalsest staatusest. Ressursside säästmise, jätkusuutlikkuse ja ringmajanduse põhimõtetele tuginev hangete korraldamine säästab ressursse ja kulusid, kaitstes omakorda tervishoiusüsteemi toimimist ja tagades kõigile juurdepääsu arstiabile.
Kindlad ja jätkusuutlikud varustussüsteemid on kesksel kohal kõigi inimeste, eriti aga haavatavate rühmade hoolduse pakkumisel. Taastuvenergia ja korduvkasutatavate toodete kasutamine ning mitmekesiste, piirkondlike ja jätkusuutlike toidu, ravimite ja meditsiinitoodete tarneahelate loomine tagab selle varustuse.
Jätkusuutlikkuse meetmete mõju vaadates on selge: tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkuse parandamine mitte ainult ei vähenda heitkoguseid ja kulusid, vaid aitab kaasa ka sotsiaalsele õiglusele.
Heaolumajanduses – kus majanduse edu mõõdetakse selle mõjuga heaolule – on investeeringud tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkusse ilmselge valik. Need parandavad inimeste ja planeedi heaolu ning aitavad käivitada üleminekut terve ja õiglase ühiskonna poole.
Austria algatused sillutavad teed jätkusuutlikele tervishoiusüsteemidele
Austrias on viimastel aastatel välja töötatud ja rakendatud konkreetseid strateegiaid ja projekte tervishoiusüsteemi jätkusuutlikuks ümberkujundamiseks. Neid peetakse nüüdseks parimateks tavadeks nii rahvusvaheliselt kui ka riiklikul tasandil.
Üks saavutatud verstapost on Austria kliimaneutraalse tervishoiusüsteemi strateegia, mille töötas välja Austria Riikliku Rahvatervise Instituudi (Gesundheit Österreich) kliimaneutraalsuse ja säästva ümberkujundamise osakond föderaalse sotsiaal-, tervishoiu-, hooldus- ja tarbijakaitseministeeriumi nimel. Strateegia loodi osalusprotsessi kaudu, kuhu olid kaasatud otsustajad, sidusrühmad ja eksperdid. Selle esitlesid avalikult 2024. aasta juulis vastutav sotsiaal- ja tervishoiuminister ning eksperdid ning see on keskne alus tervishoiusüsteemi ja tervishoiuasutuste kliimasõbraliku, säästva ja tervist edendava arendamise tagamiseks.
. Projekt „Kliimasõbralike tervishoiuasutuste konsultatsioonid” toetab Austria tervishoiuasutusi spetsiifilise oskusteabe ja toega kliimasõbralike, tervist edendavate ja jätkusuutlike asutuste arendamisel. Haiglaid, pensioni- ja hooldusasutusi, esmatasandi arstiabi keskusi, ambulatoorseid kliinikuid, arstide kliinikuid ja apteeke toetatakse konkreetsete kliimakaitsemeetmete väljatöötamisel ja rakendamisel. Arvesse võetakse kõiki asjakohaseid tegevusvaldkondi, sealhulgas hooned ja energia, liikuvus, rohealad, ressursi- ja jäätmekäitlus, säästev hange ja toitumine. 2025. aasta aprilli seisuga osaleb projektis 502 tervishoiuasutust, sealhulgas 131 haiglat ja 135 pensioni- ja hooldusasutust.
Kursuse „Kliimajuhid tervishoiuasutustes“ eesmärk on tugevdada tervishoiusektori töötajate oskusi ning rakendada tervise edendamist ja kliimakaitset tervishoiuasutustes. Kursuse on juba läbinud üle 80 töötaja.
Kliimaneutraalne ja jätkusuutlik tervishoiusüsteem on meie tervishoiusüsteemi tulevase elujõulisuse jaoks hädavajalik. See kaitseb elanikkonna tervist, säilitab meie elatusvahendeid ja tugevdab süsteemi tulevaste väljakutsete ees.
Kliimakaitse on tervisekaitse ja tervisekaitse on inimkonna kaitse!
Dr Ruperta Lichtenecker
Dr Ruperta Lichtenecker on Austria Riikliku Rahvatervise Instituudi (Gesundheit Österreich Gmbh, GÖG) kliima ja tervise kompetentsikeskuse juhataja. Majandusteadlase ja teadurina keskendub tema töö sellistele valdkondadele nagu tervishoiusüsteemide jätkusuutlikkus, keskkonna-, tervise- ja energiaökonoomika, kliimakaitse, tervise edendamine, tuleviku-uuringud ja kriisiohje.