Churchill on kuulus öelnud: "Ära kunagi lase heal kriisil raisku minna." Keskendumine rahvatervisele pärast COVID-19 pandeemiat on vallandanud uute võimaluste laine tervise ja heaolu tugevdamiseks. Pandeemia näitas hästi toimivatele ja jõudsatele ühiskondadele tervise väärtust. Nägime Euroopa Terviseliidu loomist paremaks pandeemiaks valmisolekuks, uut Euroopa hooldusstrateegiat ravikvaliteedi tõstmiseks, ELi tervishoiuprogrammi suurendamist 10 korda ning ambitsioonikat uut taastumis- ja taastumisfondi, et hõlbustada reforme liikmesriikides.
Potentsiaali vabastamine
Nendel algatustel on suur potentsiaal, kuigi need on liikmesriikides hästi rakendatud, avaldada positiivset mõju eurooplaste tervisele ja heaolule. Üksikasjalikum pilk aga näitab, et need algatused ei pruugi tingimata viia jätkusuutliku mõju saavutamiseks vajalike süsteemsete muutusteni, mida tõendab näiteks meie taastamise ja vastupidavuse rahastamisvahendi analüüs. Arusaadavalt keskenduvad nad praeguste kriiside kiireloomulisusele – nagu tööjõu vähenemine tervishoiu- ja sotsiaalsektoris, hooldajate halvad töötingimused, kõrged energiakulud ja toiduga kindlustamatus. Kuid enamik lahendusi ei lähe kaugemale vahetu kriisi piiridest ega lahenda meie ees seisvaid, omavahel seotud probleeme.
Näiteks näib Euroopa Liit viivitavat pestitsiidide kasutamist käsitlevate rangemate õigusaktide kehtestamisega toiduga kindlustamatuse tõttu, mis kahjustab bioloogilist mitmekesisust ja lõpuks ka meie tervist. Investeeringud sotsiaal- ja tervishoiuteenustesse, nagu eakate pikaajalise hoolduse parandamine, on üliolulised, kuid mitte jätkusuutlikud, kui me ei investeeri palju ka tervena vananemisse. Samamoodi võib vaesuse vastu võitlemine tuua tervisele rohkem kasu kui investeerimine uutesse haiglatesse või eriarstide ravisse. Kroonilised haigused mõjutavad ebaproportsionaalselt palju vaeseid ning tervislike elu- ja töötingimuste parandamisega saab neid haigusi ennetada. Vaimse tervise edendamise ja teenuste tugevdamine hoiab ära ka muude tervise- ja sotsiaalprobleemide tekkimise.
Võimalus muutusteks
Kriisiajad on võimalus tervise ja heaolu muutusteks, kui arendame välja tugevama kollektiivse nägemuse ühiskondadest, kuhu tahaksime liikuda, selle asemel, et lihtsalt "reageerida" otsestele probleemidele. Selline nägemus peaks põhinema nn süsteemsel mõtlemisel, võttes arvesse poliitikate ja tegevuste omavahelisi seoseid ja sõltuvusi. See aitab otsustada saadaolevate kompromisside ja poliitikavalikute üle ning seab parema tervise ja heaolu saavutamiseks vajalikud tingimused.
Heaolumajandus
Heaolumajandus on sellise nägemuse näide. See ei keskendu mitte ainult majanduskasvu saavutamisele, vaid ka tervisele ja heaolule kui selle kasvu tõukejõule ja tulemusele. See nõuab looduskeskkonna ja -ressursside kui inimeste tervise ja heaolu seisukohalt oluliste tegurite austamist ja taastamist. See kutsub üles sotsiaalsele innovatsioonile ja osalemisele ning investeerima ennetusse ja pakkuma kõigile võimalusi oskuste ja annete edasiarendamiseks. Investeeringud varajasesse lapsepõlve ja elutee jooksul koos isikukeskse ja võimestava lähenemisega avaldavad pikas perspektiivis kõige positiivsemat mõju tervisele ja heaolule. Digitaalne ja tehnoloogiline innovatsioon võivad samuti toetada neid süsteemimuutusi positiivsel viisil. Mitmed selle ajakirja uusima väljaande artiklid aitavad kaasa sellele ambitsioonile aidata muuta heaolumajanduse visioon reaalsuseks.
Sotsiaalne innovatsioon
Uurib BZgA direktori kohusetäitja ja EuroHealthNeti president prof Martin Dietrich sotsiaalne innovatsioon kogukondade abistamiseks Euroopas. Kuidas saame neid algatusi kasutada ebavõrdsusega võitlemiseks ja sellega võitlemiseks, tervishoiu ja heaolu parandamiseks? Kuidas saame toetada ühiskonna kõige haavatavamaid rühmi kontseptuaalsete, protsesside, toote- või organisatsiooniliste muudatuste kaudu?
Elukalliduse kriis
Teine artikkel Pia Sundellilt, Soome Lastekaitse Liidu tegevdirektorilt ja EuroHealthNeti asepresidendist, uurib rahakärbete kahjulikku mõju kogukonna algatustele. Kuidas ohustavad sellised kärped meie ühiskonna kõige haavatavamate inimeste, eriti laste ja noorte tervist ja heaolu?
Me kuuleme dr Sumina Azami (Walesi poliitikajuht ja poliitika ja rahvusvahelise tervishoiu asedirektor ning EuroHealthNeti asepresident) meeskonda dr Louisa Petchey ja Manon Roberts, kes mõtlevad, kuidas üldiselt elukalliduse kriis mõjutab rahvatervist. Mis on saadud õppetunnid?
Uuenduslik tervishoid
Kuuleme Karin Skierusest, kes töötab a Tsirkuse konsultant Västra Götalandi piirkonnas Rootsis. Kuna üha rohkem tõendeid näitab kunsti, loome- ja kultuuritegevuse potentsiaali heaolu ja tervise tugevdamisel, töötab piirkonna kultuuristrateegia selle nimel, et luua kultuuripiirkond, mille keskmes on sotsiaalne võrdsus, jätkusuutlikkus, sooline võrdõiguslikkus ja mitmekesisus.
Lisaks sotsiaalsele innovatsioonile saab heaolumajandust soodustada ka digitaalne innovatsioon. Me lugesime Petra Hoogendoorni isiklik lugu (Horizon Europe projekti Label2Enable koordinaator) ja kuidas ta sai seotud terviserakenduste ja sertifitseerimisega. Terviserakendustel on potentsiaal ületada ebavõrdsuse lõhet, samuti digitaalset kirjaoskust ja võime anda üksikisikutele mõjuvõimu.
Vananemise majandus
Samuti süveneme vananeva elanikkonna majandusse koos Euroopa Observatooriumi meeskonna professor Charles Normandi, Gemma Williamsi ja Jonathan Cylusega. uurida tervena ja aktiivsena vananemise majanduslikkust, säästvaid lähenemisviise ja tervena vananemise tagajärgi. Kuidas mõjutab praegune majanduskriis vanemaid inimesi? Millised tõhusad mehhanismid vananeva elanikkonna toetamiseks juba olemas on?
Pandeemia sotsiaalsed mõjud
Lõpuks vaatame EuroHealthNeti kontori artiklis tagasi peaaegu 3 aastat kestnud COVID-19-le ja valitsuse reageeringule. Mõtiskleme põhjuste üle miks pandeemiareaktsioonid ei võtnud arvesse pandeemia ja ohjeldusmeetmete sotsiaalset mõju ning tuuakse näiteid riikidest, kus õnnestus läheneda tervisealase võrdsuse kaalutlustele.
Loodan, et ajakirja käesolev väljaanne on teile ja teie loomingule inspiratsiooniks ning nagu alati, ärge kõhelge autoritega otse ühendust võtmast või kirjutage meile aadressil EuroHealthNeti kontorid lisateabe või päringute saamiseks. Head lugemist!
Heaolu ökonoomsus tervise võrdsuse nimel
Lisateavet tervislikuma, kaasavama ja jätkusuutlikuma ühiskonna suunas liikumise edendamise kohta leiate allpool EuroHealthNeti poliitikapõhimõttest.
Caroline Costongs
Caroline Costongs on EuroHealthNeti direktor ning rahvatervise ja tervisedenduse ekspert. Caroline juhib multidistsiplinaarset meeskonda, mis tegeleb tervisealase ebavõrdsusega tegelemise Euroopa ja (sub)riikliku poliitika, propageerimise, uurimistöö ja suutlikkuse suurendamise kallal. Caroline on tegev erinevatel EL ja WHO foorumitel, nõuandekogudel ja erinevates EL projektides ning on ICC – International Council for the European Public Health Conference liige.