Rahvatervise keerulises ja dünaamilises maailmas on sektoritevaheline koostöö muutunud oluliseks vahendiks terviklikuma lähenemisviisi edendamisel tervise edendamisel ja haiguste ennetamisel. Ületades lõhesid traditsiooniliselt silutud sektorite, nagu tervishoid, haridus ja sotsiaalteenused, vahel võimaldab see koostööpõhine lähenemine terviklikumalt mõista tervise sotsiaalseid, majanduslikke ja keskkonnamõjureid, mis toob kaasa tõhusamad ja sihipärasemad ennetavad sekkumised. Eesti võtab julgelt omaks ennetavad ennetusstrateegiad nagu arutlevad Karin Streimann ja Triin Vilms Tervise Arengu Instituudist.
Rahvatervise sektoris ei ole „ennetamine” lihtsalt moesõna; see on tegelikult terve ühiskonna alus. Erinevate sektorite ja erialade piire ületava ühtse ennetussüsteemi saavutamine seab aga ainulaadsed väljakutsed.
Eesti lähenemist ennetustööle on kirjeldatud kui tagasihoidlikku ja ebaefektiivset. Selle asemel, et investeerida pikaajalistesse strateegilistesse ennetustegevustesse, tugines riik sageli lühiajalistele projektide rahastamisele, mis ei suutnud järgida tõestatud tavasid. Viimastel aastatel on Eesti aga asunud muutlikule teekonnale terviklikuma ja tõhusama ennetussüsteemi suunas.
Tunnistades keerulist seost ühiskondlike tegurite ja kuritegevuse (nt sissetulek, haridus, toiduga kindlustatus ja eluase) vahel, töötas riik välja valdkonnaülese lähenemise ennetustööle, mida juhivad Eesti siseministeerium ja justiitsministeerium. See märgiline algatus tähistas pöördepunkti Eesti ennetustegevuses, teadvustades vajadust koordineeritud lähenemise järele, mis lõhub silo ja ühendab eri valdkondade eksperte.
Nende kahe ministeeriumi juhtimine ja hiljem ka teiste ministeeriumide, sh Sotsiaalministeeriumi kaasamine osutus Eesti uue lähenemise kujundamisel oluliseks. Nad panustasid oma õigusalaste teadmistega, edendasid koostööd valitsusasutuste, valitsusväliste organisatsioonide ja kogukondade vahel ning kasutasid teadmisi ennetamise tõhususe hindamiseks. Nende jõupingutuste kõrval oli Tervise Arengu Instituut (TAI, Tervise Arengu Instituut) juhtiv roll ennetusteaduse ja koosloome põhimõtete integreerimisel, uurides süsteemipõhist lähenemist ennetustöö kvaliteeti mõjutavatele teguritele.
Kuid kas maailmas, kus on erinevad vaatenurgad ja killustatud ennetustööd, on võimalik luua ühtne lähenemisviis, mis ületab piire ja pakub meie kogukondadele tõhusaid lahendusi? Vastus peitub ühiskondlike probleemide omavahel seotud olemuse äratundmises. Tuues kokku eri valdkondade sidusrühmad, nagu tervishoiutöötajad, koolitajad, poliitikakujundajad, sotsiaalteadlased, psühholoogid ja kogukonna juhid, saame tõhusalt tegeleda nende probleemide algpõhjustega enne nende tekkimist. Ühiskondlike probleemide ja nende omavaheline seotus ju ühised aluseks olevad tegurid rõhutama a mitmekülgne ennetusviis mis tegeleb nende algpõhjustega.
Kas suudame ületada ühtse ennetamise takistused?
2020. aastal võttis Eesti vastu väljakutse mõista oma ennetussüsteemi tugevaid ja nõrku külgi. TAI teadlased uurisid ennetussüsteemi, et näha, mis toimib hästi ja mis vajab parandamist.
See uuring ei puudutanud ainult uurimistööd; see näitas Eesti pühendumust luua kõigi jaoks tervem ühiskond. Tuues kokku erinevate valdkondade eksperte, suutis meeskond leida lahendusi keerulistele probleemidele ning luua tõhusama ennetussüsteemi.
Uuringus leiti mitmeid puudusi ennetussüsteemis. Nende hulka kuulusid ennetusmeetmete hindamise puudumine, vähesed teadmised olemasolevate programmide tõhususe kohta ja tööjõu ebapiisavad ennetusoskused. Need leiud tõid esile vajaduse ühiste jõupingutuste järele nende lünkade kõrvaldamiseks ja Eesti ennetusstrateegia tugevdamiseks. Selle uuringu osana viidi läbi intervjuud kohalike, piirkondlike ja riikliku tasandi arvamusliidritega ning otsustajatega ning need tõid välja mitu peamist väljakutset, sealhulgas:
- Ennetusalgatuste selge ühtlustamise ja koordineerimise puudumine.
- Väljakutsed ennetustegevuse rahastamise läbipaistvuse ja aruandekohustusega.
- Ennetavate sekkumiste ebapiisav hindamine ja hindamine.
- Ennetusalgatusteks vajalike teadmistega kvalifitseeritud tööjõu puudus.
Tee edasi: lünkade kõrvaldamine
Selgelt määratletud puudumine ennetamise eesmärgid on pikka aega olnud paljude riikide komistuskiviks, mis on viinud sihikindlate ja ebatõhusate ennetusmeetmeteni. Eesti on aga astunud otsustava sammu edasi, püstitades selged ja mõõdetavad ennetuseesmärgid, mis ühtivad riiklike prioriteetidega ja tegelevad kõige pakilisemate ühiskondlike väljakutsetega. Need eesmärgid on suunavad kompassid, mis suunavad ennetustööd tõeliste tulemuste saavutamiseks ja tagavad ressursside mõistliku kasutamise.
Eesti on astunud julge sammu valdkonnaülese ennetuse suunas, sõlmides kokkuleppe oma haridus-, justiits-, kultuuri-, rahandus-, sise-, sotsiaalkaitse- ning tervishoiu- ja tööministeeriumide vahel. See 2021. aastal allkirjastatud oluline leping pani aluse strateegilisele plaanile, tõhusatele sekkumistele, paljutõotavatele hindamistele ja keskendumisele ennetustööjõu pädevustele.
Tunnistades tõenduspõhise otsustamise kriitilist tähtsust ennetustöös, asutas Eesti 2022. aastal Tervise Arengu Instituudi juhendamisel ennetustegevuse teadusnõukogu ning 2023. aastal lepiti kokku valdkondadeüleses ennetustegevuse tegevuskavas. See nõukogu koondab eksperte erinevatest valdkondadest, sealhulgas rahvatervisest, tervishoiust, haridusest, sotsiaalteadustest, psühholoogiast ja õigusest, eesmärgiga tagada, et ennetuspoliitika ja -tavad põhinevad kindlalt usaldusväärsetel teaduslikel tõenditel. See loob olulise seose poliitikakujundamise ja teaduse, aga ka teaduse ja praktika vahel.
Muidugi ei saa alahinnata sidet suhtlemise ja propageerimise vahel. Mõlemad on kahtlemata võimsad vahendid erinevate sektorite vahelise ühise lõime edendamiseks. Seega on ühise ennetuskeele loomine ja ennetusprogrammidele kõrgete standardite seadmine nende sildade ehitamisel ülitähtsad sammud ning see on olnud meie strateegia põhiosa.
Vaja on edasisi meetmeid
Vaatamata edusammudele ennetussüsteemi korraldamisel vajavad mitmed teemad siiski edasist tegevust. Ennetusnõukogu töörühm taotles oma ülesannete täitmiseks raha, kuid seda taotlust ei rahuldatud. See tähendab, et rakkerühma juhtimine on asjaosaliste igapäevaste kohustuste kõrval teisel kohal, mis ohustab töö jätkusuutlikkust ja muudab süsteemi sõltuvaks inimestest, kes sellega seotud on.
Lisaks ei ole ennetussüsteemi mõningaid komponente veel täielikult käsitletud. Endiselt on vaja majandusreforme, et vaadata üle ennetustegevuse rahastamismehhanismid ning toetada tõenditel põhinevat otsuste tegemist kohalikul ja riiklikul tasandil. Kahjuks puuduvad praegu ennetavate sekkumiste rahastamisel ja rakendamisel kehtestatud kvaliteedistandardid ning rakendamise ja uuringute vahel pole loodud seoseid.
Tugevama aluse loomine ennetamiseks
Ühiskondlike väljakutsetega tegelemine nõuab koordineeritud lähenemist, mis lõhub silohoidlaid ja ühendab eri valdkondade eksperte. Eesti on kujunenud sektoriülese ennetuse majakaks, mis näitab, kuidas koostöö, keelekasutus ja tõenduspõhine otsuste tegemine võivad anda riikidele võimaluse keeruliste probleemidega tõhusalt tegeleda. Erinevate valdkondade huvigruppe koondades, ühist keelt luues ning teadusuuringuid ja hindamist prioritiseerides on Eesti loonud jätkusuutliku ennetuse mudeli, mida on võimalik korrata ka teistes riikides.
See, mis algselt sai alguse kuritegevuse ennetamise strateegiast, on arenenud laiemaks arusaamaks ristkoostöö vajadusest strateegilises planeerimises. Selle lähenemisviisi eesmärk on siduda erinevaid teemasid, kajastada ühtset lähenemist, seada prioriteedid ja saavutada ühised eesmärgid. Koos töötades saame tegeleda sotsiaalse ebavõrdsuse algpõhjustega ning edendada õiglasemat ja jõukamat ühiskonda kõigi jaoks.
Koostööpõhine lähenemine toidusüsteemide reformimisele
- lühike ülevaade EuroHealthNetist
Võitluses mittenakkushaiguste vastu on meie toidusüsteemide reguleerimine pöördelise tähtsusega eesliinil. Meie praeguste toidusüsteemide ebatervislikkust on selgelt seostatud mittenakkuslike haiguste kasvuga. Selle probleemi lahendamiseks on vaja süsteemset lähenemist, mille reguleerimine ulatub erinevatesse sektoritesse.
Näiteks turunduse reguleerimine nõuab tervishoiutöötajate, õigusekspertide ja digitaalse infrastruktuuri ekspertide koostööd. See sektoriteülene süsteemne lähenemine tagab, et turundustavad on kooskõlas rahvatervise eesmärkidega ja tagab, et kohustus ei jää üksikisiku kanda.
Samamoodi peavad ettevõtted ja tervishoiuteenuste osutajad põllumajanduse valdkonnas töötama koos, et edendada säästvaid ja toitvaid põllumajandustavasid. Koostöökultuuri edendamisega saame muuta oma toidusüsteemid tervise liitlasteks, mitte rivaalidena.
On saabunud aeg lammutada silohoidlad, mis on takistanud sellel olulisel areenil edasiminekut. Toidusüsteemi reguleerimise süsteemse lähenemisviisi abil saame sillutada teed kõigi tervislikumale tulevikule.
Karin Streimann
Karin Streimann töötab Tervise Arengu Instituudis valdkonnaülese ennetuse teaduri ja üksuse juhina. Ta koordineerib Eesti Preventsiooni Teadusnõukogu tööd ja nõustab Euroopa Ennetusuuringute Ühingu juhatust. Tema uuringuprofiil on kättesaadav Internetis aadressil: https://www.etis.ee/CV/Karin_Streimann/est/
Triin Vilms
Triin Vilms töötab Tervise Arengu Instituudis vanemspetsialistina. Ta juhib koos Justiitsministeeriumi esindajaga valdkonnaülese ennetustöö töörühma ning koordineerib Eesti Ennetustegevuse Teadusnõukogu tegevust.