Ingrid Stegeman
Sloveenia eeldatav eluiga on ELis üks kõrgeimaid. Rahvastik vananeb kiiresti: 1995. aastal oli 12.5% elanikkonnast vanem kui 65 aastat, 2008. aastal kasvas see 20% -ni ja prognooside kohaselt kasvab see arv 35. aastal 2060% -ni. vanemate töötajate (vanuses 55–64) madalaim tööhõive määr ELis. 2014. aastal oli see määr 35.4%, samas kui ELi keskmine oli 51.8%(kõrgeim Rootsis 74%, madalaim Kreekas, 34%). Prognooside kohaselt suurenevad Sloveenia avaliku sektori kulutused pensionile 12.06% -lt SKP -lt 15.45% -le 2060. aastal. Samal ajal väheneb sündimus, samas kui tervena elatud aastate kasv jääb oodatava eluea kasvust maha.
Neid suuri väljakutseid Sloveenia ühiskonnale saab lahendada ainult kõikehõlmavate ja valdkondadevaheliste lähenemisviiside abil. Hoolimata tõenditest, et kvaliteetne töö aitab kaasa heaolule, andes inimestele näiteks eesmärgitunde ja hoides neid sotsiaalselt kaasatuna, on üldsus palju vastupanu pensioniea tõusule. See kartus võib põhineda neil, kellel pole füüsilist vormi, et nad saaksid kauem töötada või kes seisavad silmitsi diskrimineerimisega töökohal. Vananev ühiskond esitab paratamatult rohkem nõudmisi tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandesüsteemidele, mistõttu on vaja tagada nende süsteemide tõhusam ja tõhusam toimimine.
Võttes arvesse väljakutseid, on EL soovitanud Euroopa poolaasta raames [1] et Sloveenia tugevdab oma pensionisüsteemi pikaajalist jätkusuutlikkust ning parandab pikaajalise hoolduse sektori tõhusust, tasuvust ja kvaliteeti [2]. Euroopa sotsiaalinvesteeringute pakett (SIP) annab liikmesriikidele juhiseid selle kohta, kuidas nad saaksid tõhusamat ja tulemuslikumat sotsiaalpoliitikat saavutada. ELi tööhõive ja sotsiaalse innovatsiooni programm (EASI) pakub liikmesriikidele omakorda stiimuleid rakendada SIP meetmeid. Selles kontekstis uurisid Sloveenia riiklik tervishoiuinstituut (NIJZ) ja tervishoiuministeerium Sloveenias SIP -is sisalduvate meetmete rakendamise võimalusi, keskendudes aktiivsele ja tervislikule vananemisele.
Algatuse algusest peale tugevnes tervishoiuministeeriumi ning töö-, pere-, sotsiaal- ja võrdsete võimaluste ministeeriumi (MLFSA) vaheline koostöö ning kaasati haridus-, teadus- ja spordiministeerium (MESS). Kehtestati mitut valdkonda hõlmavad ja koostööl põhinevad lähenemisviisid. Kui võimalus avanes EASI programmi raames toimunud konkursi kaudu, kavandas Sloveenia partnerite konsortsium eesotsas NIJZ -iga aktiivse ja tervisliku vananemise projekti.
Uus terviklik strateegia aktiivseks ja tervislikuks vananemiseks
Projekt Aktiivne ja tervislik vananemine Sloveenias (AHA-SI) oli kaheaastane algatus (2014–2016), milles osales NIJZ ja veel viis Sloveenia organisatsiooni: Konjunktuuriinstituut, Sotsiaalkaitse Instituut, Nõukogude Sotsiaalasutuste Liit, Emonicum Instituut (ja aktiivsetele ja tervislikele eluviisidele keskenduv valitsusväline organisatsioon), Sloveenia Pensionäride Organisatsioonide Föderatsioon. EuroHealthNet osales ka meetme hindajana, et anda teavet asjakohaste ELi protsesside kohta ja aidata levitada protsessi kohta teavet kogu ELis.
AHA-SI üldeesmärk oli toetada uue tervikliku AHA strateegia väljatöötamist, mis edendaks eakate inimeste tööhõivet, tervist vanaduses ja pensionieelseid programme ning rõhutaks vajadust uute pikaajalise hoolduse mudelite järele. (LTC). Peamised tegevused hõlmasid jätkusuutliku võrgustiku loomist asjaomaste sektorite ja sidusrühmade kohta AHA valdkonnas; olukorra põhjaliku analüüsi läbiviimine kolmes fookusvaldkonnas, ülevaate andmine võimalikest lahendustest, heade tavade väljaselgitamine ja soovituste väljatöötamine; suurendada sihtrühmade teadlikkust hädavajadusest võtta vastu AHA strateegia.
Partnerite kaasamine edu saavutamiseks
Kuigi rakendamisprotsess kinnitas, kui raske on eri sektoreid kaasata ja koostööd teha, näitasid edusamme tervishoiu- ja sotsiaalministeeriumi ametnike, kõrgemate ministrite ja riigisekretäride aktiivne osalemine projektiüritustel ning ettevõtlussektori aktiivsem kaasamine projekti lõpp. Meedia oli teine oluline sidusrühm ja vaatamata tohutule konkurentsile meedia tähelepanu pärast suutis AHA-SI saada head kajastust.
AHA-SI arendas ka tööpartnerite ja heade tavade vahetamise kaudu projektipartnerite suutlikkust ning teavitas ja kaasas piirkondlikke ja kohalikke osalejaid. Projekti mõju võib juba märkida. Näiteks teevad paljud organisatsioonid ja osalejad, kes tegelesid kukkumiste ennetamisega iseseisvalt, nüüd koostööd. Töö pikaajalise hoolduse valdkonnas viis selleni, et töötati välja tööriist, mis aitab omavalitsustel analüüsida, mida nad teevad vanemate inimeste eest hoolitsemiseks, mida hakatakse edasi rakendama ja arendama. Lisaks kaaluvad NIJZ ja teised partnerorganisatsioonid praegu pensionieelsete tegevuste rakendamist oma tööandjate jaoks.
Projekti tegelik mõju sõltub poliitilisest tahtest tegutseda väljatöötatud soovituste alusel ja viia ellu vajalikud reformid. Sloveenia valitsus teatas 2016. aasta alguses, et töötab välja kolm riiklikku strateegiat, et vastata Sloveenia pikaealisuse väljakutsele, ning tugineb projekti soovitustele, mida valitsuse töörühm juba kasutab. Seetõttu on projekt suutnud tuua lauale tõenduspõhised lahendused, mis käsitlevad tegelikke sotsiaalseid küsimusi ja millel on lai toetus.
AHA-SI kohta lisateabe saamiseks lugege kliki siia
[1] Euroopa poolaasta on protsess, mille käigus EL hindab liikmesriikide majandus- ja eelarvepoliitikat, sealhulgas sotsiaalkaitsepoliitikat. Vaata:
[2] http://ec.europa.eu/europe2020/pdf/csr2014/csr2014_slovenia_en.pdf
Ingrid Stegeman
Ingrid Stegeman on programmijuht, kellel on ligi 20-aastane kogemus EL tervishoiu- ja sotsiaalpoliitika valdkonnas ning EL kaasrahastatud projektide juhtimises. Ta töötab EuroHealthNeti poliitika-, praktika- ja uurimisplatvormides ning vastutab EuroHealthNeti laiaulatuslike tegevuste kvaliteedi jälgimise ja kvaliteedi tagamise eest, et vähendada tervisealaste ebavõrdsuste hulka tervist mõjutavate tegurite kaudu. Praegu juhib ta poliitikajuhina EuroHealthNeti projekti Schools4Health ja meie panust teadusuuringute konsortsiumi FEAST, mis keskendub toidusüsteemide muutmisele.