JUHTKIRI
Euroopa Liit on otsustavas pöördepunktis. Selle nihkumine konkurentsivõime poole ettevõtjasõbralike poliitikatega toob kaasa nii võimalusi kui ka väljakutseid. Kuigi õitsev majandus on oluline, ei tohi see toimuda rahvatervise hinnaga ega süvendada sotsiaalset ebavõrdsust. Ei saa tähelepanuta jätta tervise kaubanduslike tegurite mõju – kuidas äritavad tervist mõjutavad. See väljaanne tõstab esile, kuidas rahvatervise eestkõnelejad võtavad hoogu uuenduslike lahenduste kasutuselevõtuga ja nõuavad süsteemseid muutusi õiglasema, tervema ja jõukama Euroopa nimel. Arutleb EuroHealthNeti direktor Caroline Costongs.
Viimastel kuudel oleme näinud muutuvat narratiivi surve all oleva Euroopa majanduse prioriteedi seadmise ja kaitsmise kohta. Ehkki võime nõustuda, et vajame oma majandusse rohkem investeeringuid ja innovatsiooni, läheb see narratiiv nendest eesmärkidest kaugemale. Selle uue narratiivi kohaselt viitab Euroopa Komisjon, et tulevane äritegevus peaks muutuma palju lihtsamaks, kiiremaks ja lihtsamaks.
Seda uut suunda toetab Draghi aruanne, mis kutsub üles tõstma Euroopa konkurentsivõimet ettevõtjasõbraliku tööstusstrateegia kaudu, mis keskendub „vähem bürokraatiat, vähem reguleerimist”. Aga mida see kõik meie jaoks rahvatervises tähendab? Kaubanduslike osalejate mõju tervisele, mida nimetatakse tervise kaubanduslikeks teguriteks, on juba tõsiselt käegakatsutav. See mõju peaks nüüd veelgi suurenema!
Väärib märkimist, et Draghi aruanne koostati laialdaste konsultatsioonide põhjal selliste sidusrühmadega nagu Amazon, Google, Euroopa Keskpank ja mainekad ELi-välised ülikoolid, nagu London School of Economics ja Harvard. Ometi ei olnud meil kodanikuühiskonna tervishoiusektoris mingit võimalust panustada. Järelikult ei käsitleta raportis terviseriske, rääkimata sellest, kuidas investeeringud tervisesse ja heaolusse võivad aidata kaasa edukale majandusele.
Viivitused tervist edendava poliitikaga
Seoses poliitikaettepanekute rangemate „konkurentsivõime testide” vastuvõtmisega on kavas sellised suurepärased algatused nagu tubaka-, alkoholi- ja toidumeetmed. Euroopa vähktõve vastu võitlemise kava, aga ka ettepanekud säästvate toidusüsteemide, pestitsiidide vähendamise, raadamisevabade toodete ja tööohutuse kohta, võivad edasi lükata, edasi lükata või lihtsalt kaduda. Euroopa Komisjoni järgmine konkurentsivõime mandaat muudab ettevõtete lobistide kaasamise EL-i otsustusprotsessidesse ka lihtsamaks, mis tähendab, et tööstus võib veelgi kaugemale jõuda.
Muidugi jätkab erasektor alati lobitööd ja on alati võimas masin. Sellegipoolest ei saa meid rahvatervise osas heidutada. Meil on kohustus edendada oma propageerimist, teha koostööd ja ennekõike teha targemat koostööd teistega, et tegeleda tervise kaubanduslike teguritega. Samuti peame tõhustama oma tööd, et teavitada avalikkust erinevatest kaubanduslikest taktikatest, mis hoiavad neid oma tervistkahjustavate toodete kasutamisest kinni.
Meie ajakirja viimases väljaandes EuroHealthNeti liikmed ja suurema rahvatervise sektori esindajad just seda teevad. Zsófia Kimmel Ungari riiklikust rahvatervise ja farmaatsia keskusest (NNGYK) räägib, kuidas nad kasutavad uuenduslikke suhtlustaktikaid, et jõuda noorteni teabega veipimise ja energiajookide kohta ning selge ja seeditava suhtluse tähtsusest tervise osas.
Ettevõtte poliitiline tegevus
Euroopa Komisjon kasutab oma algatuste kohta sisendi saamiseks ja demokraatliku poliitika kujundamiseks erinevaid konsultatsioonimehhanisme. Kuid mis puudutab nendes konsultatsiooniprotsessides osalemist, siis seisame silmitsi Taaveti ja Koljati olukorraga. Neid on üle 30,000 lobisti registreeritud ELi läbipaistvusregistris, millest väike osa on kodanikuühiskonna või mittetulundusühingud. Lisaks on paljud alkoholi-, tubaka-, farmaatsia- ja toidulobistid maskeeritud sihtasutuste või mõttekodade kaudu ning poliitikakujundajatele ei ole alati selge, kes on nende raportite ja sõnumite taga.
Ausama maastiku loomine
On ilmne, et tööstusel on ELi poliitika arengutele reageerimiseks palju rohkem ressursse kui kodanikuühiskonnal. Niisiis, kuidas saaksime selle maastiku õiglasemaks muuta? Peame suurendama kodanikuühiskonna suutlikkust ja ressursse, tegema koostööd sektoritevahelistes liitudes ning looma võimalusi tähenduslikuks mõjuks. Samuti peame tegema tihedamat koostööd tervishoiujuristidega, et leida õiguslikke lahendusi, sest erasektori eneseregulatsioon lihtsalt ei toimi. Peame sulgema seadusandlikud lüngad, mida tööstus ära kasutab. Nagu märgib Essexi ülikooli professor Nikhil Gokani oma artikkel toitumisalase märgistuse kohtaNäiteks muudavad sellised lüngad praegused toitumismärgised vigaseks.
Võitluse teine pool on tööstusharude suured turunduseelarved, mida kasutatakse atraktiivsete pakendite kujundamiseks ning füüsiliste ja veebikeskkondade reklaamidega täitmiseks. Santé publique France käsitleb võitluse seda poolt Prantsusmaal, kus alkoholireklaam küllastab noorte ruumid, hoolimata regulatsioonist, mis peaks noori kaitsma.
Võidujooks tippu
Rahvatervise spetsialistidena on meil hea võimalus esitada andmeid, tugevaid tõendeid ja selgeid soovitusi, aidates poliitikakujundajatel tervislikke poliitilisi otsuseid teha. Näiteks Euroopa Komisjon kutsub peagi üles uurima sotsiaalmeedia mõju noorte vaimsele tervisele. KU Leuveni meedia-, teabe- ja veenmislabor on valmis andma tõendeid. Nagu Käbi Vanwinkelen temas selgitab artikkel, on tänapäevased turundusplatvormid loodud kasutamiseks ja annavad meile seda, mida tööstus soovib, et me tarbiksime – sõna otseses mõttes ja ülekantud tähenduses.
Lõpuks peame mõtisklema selle üle, miks kommertsosalistel on võim, mis neil on. Millist süsteemset muudatust on vaja, et luua süsteem, mis töötab paljude, mitte ainult väheste jaoks? Meie teadusuuringute vanemkoordinaator Samuele Tonello uurib probleemi, varanduslikku ebavõrdsust, kutsudes üles õiglasemale jaotusele, et ühiskonnad saaksid kasu tugevamast majandusest ja tervematest kodanikest. Ta väidab, et vajame reguleerimist tagamaks, et tervis on absoluutne eesmärk, mitte kaup, mille saab ohverdada väheste kasumi nimel.
Kui tööstused tasakaalustavad kasumlikkust heaoluga – näiteks edendades tervislikumaid toidusüsteeme –, saavad ühiskonnad sellest kasu. Edukas majandus ja rahvatervis saavad ja peaksid käima käsikäes, luues ausa tsükli, millest on kasu kõigile. JA PreventNCD eksperdid vaatavad kuidas heaolu prioriteediks seadev majandussüsteem saab aidata tegeleda kaubandusjõudude põhjustatud ohtudega valides pikaajalise kasumi, millest saavad kasu lühiajalised kasumid, mis teenivad vaid väheseid.
Millist tulevikku me Euroopale tahame? Selline, kus majandused arenevad inimeste ja planeedi arvelt? Või selline, kus ressursside õiglane jaotamine toob kaasa tugevama majanduse ja tervemate kodanike?
Me ei taha konkureerida USA või Hiinaga võidujooksus. Tahame oma majanduses säilitada rohelisi, sotsiaalseid ja tervishoiustandardeid ning selle asemel pidada võidujooks tippu. Seetõttu on tervise kaubanduslike teguritega tegelemine ELi järgmise mandaadi jaoks olulisem kui kunagi varem.
Kuni järgmise korrani ja tänan teid lugemise eest – Caroline
Caroline Costongs
Caroline Costongs on EuroHealthNeti direktor ning rahvatervise ja tervisedenduse ekspert. Caroline juhib multidistsiplinaarset meeskonda, mis tegeleb tervisealase ebavõrdsusega tegelemise Euroopa ja (sub)riikliku poliitika, propageerimise, uurimistöö ja suutlikkuse suurendamise kallal. Caroline on tegev erinevatel EL ja WHO foorumitel, nõuandekogudel ja erinevates EL projektides ning on ICC – International Council for the European Public Health Conference liige.