Vaimne tervis on Norras üks peamisi tervise- ja sotsiaalseid väljakutseid ning sellega tuleb tegeleda. Kohalikud omavalitsused pole aga kindlad, millised meetmed on tõhusad. Seetõttu on Norra valitsus algatanud kohalikes omavalitsustes rahvatervisega seotud tööprogrammi, mis keskendub vaimsele heaolule ja uimastiennetusele.
Autorid: Hildegunn Brattvåg ja Ellen Paulssen
Alates 2012. aastast on rahvatervise seadus pannud omavalitsustele selgema vastutuse rakendada valdkondadevahelisi rahvatervisealaseid sekkumisi. Selle eesmärk on tagada, et rahvatervisega seotud töö oleks teadmistepõhine, süsteemne ja pikaajaline. Omavalitsused vastutavad tervise ja heaolu eest oma tavapäraste tegevuste kaudu, nagu koolid, päevakeskused, kultuur ja transport. Seadus tugineb rahvatervisega seotud töö laiale määravale vaatenurgale; ülevaade rahvatervisest ja tervist määravatest teguritest on tõenditel põhineva rahvatervisealase tegevuse lähtepunkt. Rahvatervise probleemide kohaliku hinnangu põhjal peab rahvatervise poliitika väljatöötamine olema lahutamatu osa maakondade ja omavalitsuste ühiskondlikust ja ruumilisest planeerimis- ja haldusprotsessist ning muudest sotsiaalse arengu strateegiatest. Keskvalitsusel on oluline roll omavalitsuste ja maavalitsuste rahvatervisealase töö toetamisel.
Aastatel 2014–2015 uuris riigikontrolöri amet rahvatervisega seotud tegevusi. Üks järeldustest oli see, et mitmed omavalitsused ei tea, millised poliitikad ja meetmed on tõhusad rahvatervisega seotud suurte probleemide, näiteks vaimse tervise probleemide lahendamisel.
Valges rahvatervise teemalises raamatus 2015. aastal käivitas valitsus idee omavalitsuste rahvatervist käsitleva programmi kohta. Selle algatuse oluline liikumapanev jõud oli Norra kohalike ja piirkondlike omavalitsuste liit. Aastal 2016 tutvustati programmi kümneaastase kohustusena. Programmi rakendamisel paluti keskset rolli mängida Norra rahvatervise instituudil ja Norra tervishoiu direktoraadil. Programmi eesmärgid on järgmised:
- Arendada omavalitsuste jõupingutusi elanikkonna tervise ja heaolu edendamiseks;
- Tugevdada pikaajalist ja süstemaatilist rahvatervisega seotud tööd omavalitsustes;
- Integreerida vaimne tervis kohaliku rahvatervisega seotud töö osana ja edendada kohalikku uimastiennetustööd;
- Suurendage suutlikkust ja levitage teadmisi meetmetest, mis tugevdavad laste ja noorte vaimset vastupanuvõimet.
Lisaks koosneb programm viiest elemendist:
- Meetmete teadmistepõhine arendamine;
- Suutlikkuse suurendamine ja kogemuste jagamine omavalitsuste ja maakondade vahel;
- Andmete väljatöötamine ja rakendamine (ülevaade rahvatervisest ja tervist määravatest teguritest);
- Tugevdatud koostöö osalejate vahel riiklikul ja kohalikul tasandil;
- Omavalitsustele suunatud valitsuse poliitika ja vahendite koordineerimine.
Esimene element, teadmistepõhine meetmete väljatöötamine on programmi põhielement. Maanõukogud taotlevad Norra tervishoiu direktoraadilt toetusi ning raha jagatakse omavalitsustele, kes soovivad välja töötada meetmeid vaimse heaolu ja uimastiennetuse edendamiseks. Vaimse heaolu meetmed tähendavad selles kontekstis universaalseid meetmeid sotsiaalse toetuse, kaasatuse, kuuluvuse, toimetuleku edendamiseks jne. Meetmeid tuleb hinnata. Lapsed ja noored on uute meetmete katsetamisel ja hindamisel esmatähtis sihtrühm.
Mitmed omavalitsused rakendavad praegu uusi algatusi, mis põhinevad elanikkonna tervise ja oma piirkonna tervist määravate tegurite ülevaatel.
Maanõukogud koordineerivad tööd maakondades ja vastutavad teadusasutuste kaasamise eest. Programm on seni loonud palju sünergiat - eriti maakondade, omavalitsuste ja teaduskeskuste/ülikoolide/kolledžite vahel.
Riiklik programm, mis koosneb viiest ülaltoodud elemendist, on hindamisel ja seda mõõdetakse vastavalt seatud eesmärkidele. 2016. aastal kehtestati kõigi omavalitsuste ja maakondade küsitluse põhjal baasjoon. Järelhindamisel keskendutakse protsessile, kuidas omavalitsused meetmeid arendavad ja hindavad, ning toetusele, mida nad saavad maakonnanõukogudelt ja uuringutelt. Programmiperioodi keskel läbiviidav küsitlus on seotud algtasemega ja keskendub kogu programmi eesmärkide staatusele.
Toetusi saavad maakonnavolikogud võtavad endale ulatuslikke ja mõnes mõttes uusi ülesandeid - eriti kui tegemist on koostööga teadusasutustega ja meetmete hindamise tagamisega. Tuntud uurimisinstituut jälgib maakondade ja omavalitsuste tööd, et anda riiklikele tervishoiuasutustele sisendit ja teadmisi. Neid teadmisi kasutatakse programmi edasises töös ning omavalitsuste ja maakonnaasutuste rahvatervisega seotud tegevuste toetamiseks üldiselt ja programmi lõppedes.
Hildegunn Brattvåg
Hildegunn on Norra tervishoiu direktoraadi sotsiaalsete määrajate osakonna vanemnõunik. Tal on sotsioloogia magister
Ellen Paulssen
Ellen on Norra tervishoiu direktoraadi tervishoiu sotsiaalsete tegurite osakonna vanemnõunik. Tal on sotsioloogia magister.